Vesi leiab alati tee. Küsimus on ainult selles, kas see viib sinu lillepeenrasse, keldrisse või naabri hoovi.
Hiljutisel koolitusel räägiti ehitusseadustiku muudatustest ja sellest, kuidas ehitamisel tuleb üha rohkem arvestada kliimamuutustega. Kinnisvaraomanikuna tasub sellega kursis olla. Ja kuigi mõned ütlevad, et kliimaministeerium tuleks laiali saata, võiksime korraks vaadata ka seda, mis toimub meie enda koduõues, kas kinnistu serval oleva kraavi või nõva kalle on piisav ja kas truubid on puhtad.
Tugevad vihmasajud, tormid ja äärmuslikud ilmastikunähtused panevad ehitatud keskkonna üha suurema surve alla. Oleme näinud, kuidas vesi ujutab tänavaid üle nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus. Ja kui vesi juba tänaval voolab, pole enam kuigi oluline, kas sinu maja on uus või vana, kallis või tagasihoidlik.
- Kliimakindlus ei ole enam ainult suurte arenduste teema
Alates 1. augustist 2026 kehtivad ehitusseadustiku muudatused, millega muu hulgas täpsustati keskkonnasäästlikkuse põhimõtet. Projekteerimisel tuleb arvestada teadaolevate kliimamuutuste mõjuga. See tähendab, et kliimakindlus ei ole enam pelgalt tulevikku vaatav soovitus, vaid osa ehitamisega seotud õiguslikust raamistikust.
Lihtsas keeles tähendab kliimakindlus seda, et meie hooned, taristu ja elukeskkond suudaksid muutuvate oludega toime tulla. Eesmärk on ennetada võimalikke kahjusid ning tagada, et ka pärast tugevat tormi, üleujutust või muud loodusõnnetust saaks tavapärane elu võimalikult kiiresti jätkuda. Või nagu soovitas kinnisvaramaailma tuntuim koolitaja, pikaajalise kogemusega riigihangete, ehitus- ja planeerimisõiguse jurist Tuuliki Laesson: tuleb otsa vaadata tuleviku oludele ja ohtudele - tulevikku ei saa ehitamisel eirata. Hoone peab vastu pidama oludele, millega sel tuleb oma kasutusaja jooksul kokku puutuda.
Vanade majade puhul on olukorra parandamine sageli keerulisem ja kallim. Uue maja ehitamisel, olemasoleva hoone renoveerimisel või juurdeehituse kavandamisel saab aga juba varakult mõelda, kuidas vähendada tulevasi riske. Veel ehitamata maja puhul peab ette nägema sademevee immutamise võimalust ning vajadusel ehitusõigust vähendama ja haljastust suurendama ka siis, kui seda varem pole nõutud.
Nii tuleb uurida pinnase omadusi, põhjavee taset, sademevee ärajuhtimise võimalusi ja piirkonna üleujutusriske. Ka kehtiva detailplaneeringu olemasolu ei tähenda, et kõik algselt kavandatud lahendused oleksid muutunud oludes automaatselt parimad või teostatavad. Vajaduse korral tuleb hinnata uusi asjaolusid ja nende mõju kavandatavale ehitamisele.
Sademevee süsteemide kavandamisel ja projekteerimisel on üks oluline alus standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Lahenduste puhul on tähtis arvestada nii äravoolu piiramise kui ka vee ajutise viivitamise vajadusega. Põhimõte on lihtne: kogu vesi ei pea kohe minema torusse. Osa sellest saab ajutiselt koguda ja sobivates tingimustes pinnasesse immutada. Hea planeering loob selliste lahenduste jaoks võimalused. Halb planeering võib need aga juba eos välistada ja jätta tulevased elanikud probleemidega tegelema.
- Kõige suurem mure võib tulla taevast
Kui räägime üleujutustest, mõtleme sageli jõgede ja mere veetaseme tõusule. Linnades ja eramajade piirkondades võib aga väga palju pahandust teha ka vihm, kui seda tuleb korraga liiga palju.
Sademevesi on vihma, lume või muu sademena maapinnale jõudev vesi, mida kogutakse ja juhitakse ära näiteks katustelt, teedelt, hoovidest ja kraavidest. Probleem tekib siis, kui vett tuleb lühikese aja jooksul rohkem, kui pinnas suudab vastu võtta või olemasolev sadeveesüsteem ära juhtida. Oleme juba harjunud, et ka vihmaveerennidest tulev vesi juhitakse tänavatele, koduhoovist eemale ning see ei imbugi enam haljasalale, sest nii avalikus ruumis kui koduhoovis on haljasaladest saanud kivisillutisega parklad.
Isegi vett läbilaskev pinnas võib tugeva ja pikaajalise saju korral küllastuda. Siis ei imbu vesi enam piisavalt kiiresti maasse ning hakkab mööda maapinda liikuma. Kui samal ajal on täis ka sadeveetorud ja kraavid, tekivadki kohalikud üleujutused.
- Mida saab eramaja omanik oma aias ära teha?
Kui uute elurajoonide kavandamisel tuleb sadeveelahendustele üha rohkem tähelepanu pöörata, siis mida saame ise oma koduaias ära teha?
Hea uudis on see, et alati ei pea alustama kalli ehitustööga. Mõnikord piisab sellest, kui vaatame oma krunti uue pilguga.
- Vaata oma aeda vihmaga, mitte ainult päikesepaistel
Järgmise tugeva saju ajal jälgi, kust vesi tuleb ja kuhu see koguneb. Kas vihmavesi voolab katuselt otse maja vundamendi äärde? Kas hoovi tekib loik, mis püsib veel mitu päeva pärast vihma lõppu? Kas tänavalt või naaberkinnistult jõuab vesi sinu aeda? Vihmane sügispäev on selleks suurepärane aeg. Naabritega võib tutvuda ka meeldivamates oludes, aga just vihma ajal tasub vaadata, kuidas vesi teie kinnistute vahel liigub.
- Kogu katusevesi kokku
Maja katus on üks suuremaid sademevee kogumise pindu. Kui vesi juhitakse vihmaveetorust otse maja kõrvale, võib see kahjustada vundamendi ümbrust või koguneda hoovi madalamasse kohta. Võimaluse korral suuna katusevesi kogumismahutisse ja kasuta seda hiljem aia kastmiseks. Nii saad vihmaveest kasu ka kuivemal ajal. Suurema saju puhul peab aga olema lahendatud ka mahuti ülevool. Liigne vesi ei tohi hakata kogunema maja vundamendi juurde ega voolata naabri kinnistule.
- Ära kata kogu aeda kividega
Sillutatud sissesõidutee, terrass ja parkimiskoht on mugavad, aga mida rohkem on krundil vett mitteläbilaskvaid pindu, seda vähem jääb veel võimalusi pinnasesse imbuda. Kui vähegi võimalik, jäta osa aiast haljasalaks, kasuta sobivates kohtades vett läbilaskvat sillutist ning väldi kogu krundi katmist asfaldi või tiheda kivipinnaga. Siin tuleb siiski arvestada pinnasega. Savises pinnases võib vesi liikuda väga aeglaselt ja kõrge põhjavee korral ei pruugi immutamine üldse sobida.
- Loo aeda vihmaaed
Vihmaaed pole lihtsalt lillepeenar, vaid teadlikult kavandatud madalam ala, kuhu saab juhtida sadevee ajutiselt kogunema. Sobiva pinnase korral imbub vesi sealt järk-järgult maasse. Selline lahendus võib vähendada kiiret äravoolu, aidata vees sisalduvaid saasteaineid pinnases kinni pidada ja muuta aia samal ajal kaunimaks. Vihmaaia kavandamisel tuleb arvestada pinnase, põhjavee taseme, hoonete kauguse ja liigvee ohutu ärajuhtimisega. Kõikjale ei sobi sama lahendus ning vahel on vaja spetsialisti abi.
- Mõtle läbi ka see, mis saab siis, kui vett tuleb liiga palju.
Ükski süsteem ei suuda vastu võtta piiramatult vett. Seetõttu tasub läbi mõelda ka olukord, kus tavapärasest lahendusest enam ei piisa. Küsi endalt, kuhu liigub vesi siis, kui kogumismahuti on täis või pinnas ei suuda enam vett vastu võtta? Kas maapinna kalle suunab vee majast eemale? Vett ei saa lihtsalt naaberkrundile ümber suunata ja loota, et küll naaber seal kuidagi hakkama saab.
- Kas kõrgem kinnistu on uus luksus?
Kinnisvara puhul räägime asukohast, asukohast ja veel kord asukohast. Tavaliselt peame selle all silmas mere, kesklinna, kooli või poe lähedust. Kohalikul omavalitsusel on täna juba õigus keelata üleujutusaladele ehitamine, kuna see ei ole kooskõlas kliimakindlusega. Jälgitakse maakasutuse sihtotstarvet ja ehitise olemuslikku sarnasust. See teeb mõne piirkonna kinnistuomanikud muidugi murelikuks, sest paadikuuri või heinaküüni asemel elumaja või suvilat ehitada ei peaks enam saama ja rannajoonele ehitusõigust ei anta.
Maja kõrgus merepinnast on üks oluline infokild, kuid üksi ei taga see kaitset üleujutuse eest. Tähtis on ka maapinna kõrgus maja ümber, pinnase omadused, põhjavee tase, sadeveesüsteemide seisukord ja piirkonna varasem üleujutusajalugu. Kinnisvara ostes tasub seega lisaks katuse, vundamendi ja küttesüsteemi ülevaatamisele uurida ka kinnistu sadeveekäitlust.
Kui sul on juba oma maja ning aed olemas, siis vaata järgmise tugeva vihmaga korraks aknast välja. Võib-olla avastad, et sinu aias on kõik hästi. Võib-olla leiad aga koha, kus väike muudatus aitab hilisemat suuremat kahju vältida. Kõige kulukam üllatus võib oodata majaomanikku, kes avastab alles pärast järgmist valingvihma, et vesi on endale juba ammu uue kodu leidnud – ja see kodu asub keldris.



Kommentaarid