loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Assaku alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Harkujärve küla
  • Illi küla
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kadrina alevik
  • Kaimi küla
  • Kakumetsa küla
  • Kalita küla
  • Karepa küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kaunissaare küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kergu küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Kiltsi küla
  • Koeru alevik
  • Kõidama küla
  • Kõrsa küla
  • Kose alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurepalu küla
  • Kuusalu alevik
  • Laagri alevik
  • Laane küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtmetsa küla
  • Liikva küla
  • Lohkva küla
  • Lohusalu küla
  • Loo alevik
  • Loodi küla
  • Luke küla
  • Maardu küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Manniva küla
  • Mäo küla
  • Maramaa küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Metsanurme küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Orissaare alevik
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Pärnjõe küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pehka küla
  • Piira küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pulli küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raavitsa küla
  • Raeküla
  • Rägavere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Ropka
  • Rummu küla
  • Saku alevik
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soe küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tobraselja küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Turba alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Upa küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vääna küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Vesneri küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Terje Võrk

Terje Võrk: Tüüpkorter – sobilik kodu ka tänapäeva noortele?

Kinnisvaraturu ülevaadetes räägitakse alati ka korteriturust, korterelamutest ja tüüpkorteritest. Mida tüüpkorter endast täpsemalt kujutab?

Arco Vara Kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste kirjutab turuülevaates, et „korterite ehitusaastatele tuginevalt näib, et järelturul on tüüpkorterite eestvedamisel alanud taaskordne hinnatõusu tsükkel“ ning et „tüüpkorterid moodustavad Tallinna korteriturul aktiivseima elamispindade segmendi, moodustades kõikidest tehtud tehingutest 2023. aastal 48% ja 2024. aastal 54%; statistiliselt vaadatuna on perioodil 1940–1970 ehitatud tüüpkorterid sageli kõrgema hinnaga kui perioodil 1971–1990 ehitatud korterid, sest enamasti asuvad ehituslikult vanemad hooned kesklinnale lähemal.“ Mida mõiste „tüüpkorter“ täpsemalt tähendab?

Nõukogude perioodil  (1970–1991) oli elamispinna norm rangelt reguleeritud ja inimese kohta oli ette nähtud 9 m2 pinda. Sellest lähtuti ka korterite planeerimisel. Keskmine elamispind inimese kohta oli umbes 10–15 m², olenevalt piirkonnast (linnades vähem, maal rohkem). Sel ajal ei olnud üllatav, et suuremas korteris elas mitu leibkonda koos. Ehkki korteriturg kui selline puudus, oli võimalik elamispindu vahetada ja näiteks perekonna lahkuminekul võis vahetuste tagajärjel tekkida ühiskorter, kus jagati kööki ja pesuruumi võõra inimesega.

Tüüpkortereid ehitati peamiselt seeriatena, näiteks olid 1.–317., 1.–464., 103. ja hiljem 121. seeria korterelamud. Ruumikasutus ja ehituskulud olid viidud miinimumini, mistõttu korterid olid kompaktsed, köögid ja pesuruumid mikroskoopilised. Kuid majades oli keskküte ning kraanist tuli soe ja külm vesi. Raul Rebane ütles hiljuti telesaates intervjuud andes, et „Mustamäe valss“ Voldemar Kuslapi esituses oli tollane parim maakleritöö. Vaatame siis lähemalt, mida toonane kinnisvaraturg pakkus.

  • Tallinna (nt Mustamäel) ja Tartu tüüpilised ühetoalised korterid on 28–35 m². Need koosnevad elutoast (ca 16–20 m²), köögist (4–6 m²), vannitoast/WC-st (3–4 m²) ja esikust. Mõnes korteris oli ka väike panipaik, ukse ja lae vahelist ruumi kasutati seinakapiks.

 

  • Kahetoalised tüüpkorterid vahemikus 40–50 m². Tolleaegse planeeringuga korterid, kus on läbikäidav elutuba ca 16–18 m², magamistuba ca 10–12 m², köök (5–7 m²), vannituba/WC (3–5 m²) ja esik. Need on tihti ümber ehitatud: köögiseinu on avatud või loodud elutuppa avatud köögiplokk, pesuruume on köögi arvel laiemaks ehitatud.

Omaaegsetest kahetoalistest korteritest on saanud sisuliselt ühe magamistoa ja suure söögitoaga korterid, mis vastavad rohkem tänapäevastele vajadustele, ehkki üürikorteritena eelistatakse siiski eraldi sissepääsuga tube ja tihti juba ka eraldi kööki.

 

  • Kolmetoalised tüüpkorterid (55–65 m2) on ümberehituste käigus muutunud tihti kahetoalisteks, sest vaheseinad olid mittekandvad või koosnesid need seinakappidest. Tänapäeval vaheseinu enam omaalgatuslikult eemaldada ei soovitata. Enne iga seesugust ümberehitamist ja toalisuse muutmist tuleks pidada nõu ehitusspetsialistiga, sest iga tarindi eemaldamisel võib kandevõime majas tervikuna kannatada. Hoolimata suuremast üldpinnast ei ole nendes korterites köögile arvestatud rohkem kui 5–7 m2

 

  • aastatel hakkasid ilmuma korterelamud kuni 80 m2 korteritega, kus köök oli juba suurem ning tube oli rohkem, sagedasemad olid ka rõdud ja eraldi vannituba/WC. Korterelamuid ning isegi terveid piirkondi ehitati konkreetsete asutuste ja ettevõtete töötajatele. Kuigi need olid varasematest sageli kvaliteetsemad ja avaramad, hinnatakse tänapäeval nende soojapidavust siiski kehvaks ning nende parema energitõhususe saavutamiseks kulub palju raha. Nii Tartus, Viljandis kui ka Pärnus on sellest ajavahemikust nn Tartu Maju, mille soojustamine on osutunud ületamatuks väljakutseks.

 

Maapiirkondades ehitati korterelamuid vähem ning ühes külas võib kõrvuti seista mitu erinevailmelist maja: kuuekümnendate kahekordne kolhoosielamu (tellismaja, mida Vabaõhumuuseumis näha võib), vahepealne linlik mitmekorruseline korterelamu ning hilisem lodžadega KEKi maja.

 

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (14)

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

1747861200 | 1753768697 | 1798668000

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?