Inimtegevus on põhjustanud ja põhjustab ümbritsevale keskkonnale korvamatut kahju. Kuni viimase ajani oli valdavaks põhimõtteks „Pärast meid tulgu või veeuputus!“, praegu on see trend õnneks muutumas. Rohemajanduse areng on selle otsene tõestus.
Rohemajandus eeldab vastutustundlikku suhtumist planeedi Maa ressurssidesse. Eesmärk on leida mõistlik kompromiss heaolu suurendamise ja loodusvarade säilitamise vahel.
Majanduse arenguga kaasneb tootmise ja tarbimise kasv. Tootmise kiire areng aitab ühelt poolt parandada elanikkonna heaolu, teisalt avaldab see negatiivset mõju keskkonnale. Kui sellesse protsessi ei sekkuta, seisab inimkond silmitsi ülemaailmse keskkonnakatastroofiga. Kõik protsessid Maal on omavahel tihedalt seotud. Maa ressursid on aga piiratud, mis tähendab, et suurenenud tarbimise käigus ammenduvad need varem või hiljem. Seega peavad riigid toetama stabiilset tootmist ja tarbimist, juurutama vähese CO2-heitega ja ressursse säästvaid tehnoloogiaid. Samuti peavad riigid investeerima ökoloogilisse taastamisse ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisse. Rohepöörde motoks on saanud „Me ei pärinud Maad oma isadelt, me laenasime selle oma lastelt“.
Vajadus minna üle rohepöörde majandusmudelile on väljaspool kahtlust, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult. Vastasel juhul kannatab maailm lisaks keskkonnakatastroofile tohutuid rahalisi kaotusi ja sotsiaalpoliitilisi probleeme. Riigid peavad vähendama investeeringuid keskkonda kahjustavasse tootmisse. 2026. aastal plaanib Euroopa Parlament kehtestada nn süsinikumaksu: maksustatakse nende kaupade importimist ELi, mille tootmine on seotud süsinikdioksiidi ulatusliku emissiooniga.
Uus majandusmudel eeldab ka rahalist toetust rohetööstusele. EL plaanib 2030. aastaks eraldada kliimamuutuste tagajärgede ennetamiseks 260 miljardit eurot. Strateegia hõlmab mitmeid valdkondi: bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, transpordist tulenevate heitkoguste vähendamist, taastuvate energiaallikate ja mahepõllumajanduse arendamist. Rohepöörde raames tuleb vähendada ressursimahukaid tootmismeetodeid. ELi riigid on läinud üle ringmajandusele. See majandusmudel hõlmab pidevat materjalide ringlust tootmises ja tarbimises: uut toodet luues mõtleb ettevõte eelnevalt läbi, kuidas seda utiliseerida või taaskasutada.
Rohemajandus põhineb säästva arengu kontseptsioonil, mille eesmärk on rahuldada inimeste vajadusi keskkonda kahjustamata. Säästev areng on võimalik, kui säilitatakse tasakaal kolme põhikomponendi vahel: majanduskasv, sotsiaalne vastutus ja keskkonna tasakaal. Rohemajanduse ülesanne on need kokku lõimida ja olemasolevaid vastuolusid siluda.
Kommentaarid