Kodus võib kõike juhtuda, kuid inimesed ei tule tihti selle pealegi, et kindlustusega saab end isegi taoliste ootamatuste eest kaitsta nagu näiteks tassitäie kohvi ümberajamine sülearvutile, mille tulemusel seade kasutamiskõlbmatuks muutub.
Väga palju on juhtumeid, kus kliendid tekitavad ise kogemata kahju. Näiteks, kui kolitakse uude korterisse ja soovitakse sinna mööblit vedada, ei mahu mõni ese uksest hästi sisse ning see kahjustab juhuslikult uksepiita ja seina. Või kui kööki joostes komistatakse juhtmetesse ja lõhutakse mõni elektroonikaseade, siis arvatakse, et juhtunu eest tuleb vastutada ise, kuna kindlustus enda tehtud kahju ei korva,“ kommenteeris Swedbank P&C Insurance AS kodukindlustuse tootejuht Kaspar Kaur.
Tegelikult võib leping olenevalt tingimustest katta ka kirjeldatud juhtumid, kuna kindlustus ongi ju mõeldud selleks, et kaitsta end ja oma kodu ettenägematute ning ootamatute juhtumite eest.
Kindlustus kaitseb ka kodust kaasa võetud vara
Kindlustusleping võib kaitsta ka inimesega kaasaskantavat vara, näiteks jalgratas, käekott, kaasaskantavad elektroonikaseadmed. Kui antud esemed varastakse väljaspool kodu või nendega juhtub midagi muud ettenägematut, siis võib nende eest saada hüvitist. Üldjuhul on kaasaskantava vara osas ka piirangud maksimaalsele hüvitisele.
„Kui paljud teavad, et vastutuskindlustus aitab juhul, kui ma tekitan oma naabrile kahju, siis vähesed teavad, et vastutuskindlustuse kaitse võib kehtida üle Eesti – kui mina ise või mõni mu pereliige tekitab kolmandale isikule kahju väljaspool kodu, ka siis on tegemist kindlustusjuhtumiga. Näiteks, kui ma sõidan jalgrattaga ning kogemata kahjustan mõnda autot või kui mu lapsed mängivad palli ja lõhuvad ära maal vanema juures naabrinaise kasvuhoone, ka siis tegemist kindlustusjuhtumiga,“ selgitas Kaur.
Kindlustusjuhtumi menetlemine käib kiirelt
Kindlustusjuhtumi menetlemise aeg sõltub sellest, kui kiiresti jõuavad kõik vajalikud dokumendid kindlustusseltsi, et teha otsus kahju hüvitamise osas.
„Lubame teha otsuse hüvitamise osas 10 tööpäeva jooksul, kui kõik dokumendid on jõudnud meie juurde. Olenevalt kahjujuhtumist võib menetlemine olla ka oluliselt kiirem,“ lubas Kaur.
Väide „Niikuinii see kindlustus midagi välja ei maksa“ tuleks unustada ja mõelda küsimusele, kuidas arusaamatusi oleks vähem ning kahju korral ikkagi hüvitist saaks. Enne kodukindlustuslepingu sõlmimist tuleks mõelda, milliste riskide eest soovitakse kodu kaitsta, kas tuleks kindlustada ka kodune vara ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Kui riskid on läbi kaalutud, siis tuleks tutvuda ka lepingu välistustega, mis juhul hüvitist välja ei maksta.
Kodu kaitseks on soovitav valida koguriskikindlustuse leping, kus lepingus on toodud välja ainult välistused, mis puhul kindlustusselts hüvitist ei maksa, aga kõikidel muudel juhtudel makstakse hüvitist. Nii on oluliselt lihtsam meeles pidada, mida kindlustusleping kaitseb ja mida mitte. Muidu on vaja koguaeg mõelda, et kas see risk nüüd oli kaetud või ei olnud.
Suurimad kahjuliigid kodukindlustuse valdkonnas:
- Õnnetused koduse varaga
- Veekahjud (torude lekkimised, purunemised, vihma- ja lumevee läbijooks katusest)
- Murdvargused, kuriteod, vandalism
- Erinevatest loodusnähtustest tingitud kahjud
- Tulekahjud
Allikas: Swedbank P&C Insurance AS
Kommentaarid