2000. aastate keskel oli Eestis suur kinnisvarabuum, kõik läks kaubaks ja tehinguni jõuti üldjuhul väga kiiresti. Kuidas on kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnad tänaseks muutunud?
2000. aastate keskel jõudis ülemaailmne kinnisvarabuum ka Eestisse, aastail 2005–2006 kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 30–40% aastas. Ostjate ja müüjate aktiivsust kinnisvaraturul toetasid soodne majanduskeskkond ja pankade liberaalne laenupoliitika. Pangad pakkusid laenu ka neile, kes seda tegelikult ei vajanud, tekkis ohtralt uusi nn põlluarendusi ja kõik läks kaubaks.
Buumi ajal oli palju väga kiireid müügitehinguid. Mõned näited mu oma praktikast:
Mustamäe kahetoalisele korterile leidsin ostja kolme-nelja päevaga, Viimsis tuli hommikul objekt müüki ja õhtuks oli juba ostja olemas.
Kinnisvaraomanikud müüki sel ajal siiski maakleritele eriti ei usaldanud, ainusesinduslepinguid sõlmiti väga vähe, oma vara sooviti ise müüa. Maakleritöö oli nagu suur loterii, peamisteks kuulutamiskohtadeks olid paberlehed Soov ja Kuldne Börs, mõne objektiga tegeles korraga neli-viis maaklerit ja kehtis põhimõte „kes ees, see mees“. Usaldamatus oli ka mõistetav, sest maakleritöö seisneski toona selles, et käidi kohapeal, tehti mõned pildid, võeti natuke infot, pandi kuulutus üles ja jäädi ostja kõnet ootama. Selle eest maaklerile maksta tundus raha tuulde loopimisena.
Turg kuumenes mõne aastaga üle ja kui rahakraanid 2008. aastal sulgusid, kukkus kinnisvaraturg kolinal kokku.
Eesti majandus hakkas taas kasvama 2010. aasta lõpus, majandussurutisest taastumine võttis aga aega palju aastaid. 2011. aastal oli kinnisvaraturul väga palju pakkumisi, Tallinna magalapiirkondade tüüpkorterite müügiperioodid olid veninud 6–8 kuu pikkuseks.
2010. aastal oli korterite keskmine ruutmeetrihind Eestis 640 eurot, seega maksti 50 m2 korteri eest kesmiselt 32 000 eurot. Keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal 759 eurot. See tähendab, et 50 m2 korteri soetamiseks kulus 42,1 kuu brutotöötasu.
Võrdluseks selle aasta II kvartali andmed: korterite keskmine ruutmeetrihind Eestis oli 1291 eurot, seega maksti 50 m2 korteri eest kesmiselt 64 550 eurot ehk pisut üle kahe korra rohkem kui üheksa aastat tagasi. Keskmine brutotöötasu oli 1419 eurot, järelikult kulus 50 m2 korteri ostmiseks 45,5 keskmist brutokuupalka. Keskmine korterihind on üheksa aastaga küll kahekordistunud, kuid õnneks on peaaegu samavõrra kasvanud ka Eesti inimeste keskmine sissetulek.
2019. aastal uurivad pangad rohkem laenuvõtjate tausta, igaüht enam laenukõlblikuks ei peeta. See on ka õige: inimesi ei taheta viia olukorda, kus nad laenu maksta ei suuda või maksavad laenu nii, et ei saa elus enam midagi muud endale lubada.
Praegu finantseeritakse pangalaenuga 65% kinnisvaratehingutest.
Kinnisvaraturul on müüjate ja ostjate teadlikkus kasvanud, väärtustatakse rohkem oma aega ja müük usaldatakse professionaalsetele maakleritele.
Enamik maaklereid on väga head nõuandjad nii hinna, juriidika, laenuvõimaluste kui ka hindamise osas. Maakler aitab piirkonna turuanalüüsidele toetudes kujundada teie kinnisvarale õiglase turuhinna, see aga viib kiirema ja tulemuslikuma tehinguni.
Soovitan valida endale maakleriks just see inimene, kellega teil tekib hea kontakt ja usaldus – siis jõuate ruttu tehinguni ja võite leida omale peremaakleri, kelle käest vajadusel abi küsida ja keda ka oma sõpradele soovitada.
Kommentaarid