Kevadsoojade saabumisega kasvab hüppeliselt inimeste huvi päris oma maja vastu ja nii võidavad krundid järjest suuremat tähelepanu, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna maakler Janika Toots.
Nii tehakse kevadeti Tartus ja Tartumaal 2-3 korda rohkem elamumaatehinguid, kui talvekuudel ja tänavu tõotavad kevadkuud kujuneda Tartu hoonestamata elamumaaturul kuumemaks, sest juba talvel soetati rohkem kinnistuid, kui eelneval kahel aastal.
Krunti valides tuleb alustuseks mõelda, millisesse keskkonda soovitakse oma tulevane kodu rajada – uusarenduste piirkond, kõrghaljastuse olemasolu, kaugus koolist, lasteaiast, poest ja muudest teenustest. Samuti tuleb uurida ühistranspordivõimalusi ning juurdepääsuteede olemasolu.
Konkreetse krundi juures tuleb aga välja selgitada, kas krundil on ehitamiseks kehtestatud piiranguid – näiteks fassaadimaterjalidele, maja tüübile või katusekaldele või laienevad sellele muinsuskaitsega seotud nõudmised.
Oluline on veenduda piirkonna üld- või detailplaneeringu olemasolus ning sobivuses. Planeeringud annavad ülevaate piirkonna arengust, võimalikest ehitussuundadest ning detailsemat infot kinnistu võimaluste kohta.
Eelistatakse terviklahendusi
Viimastel aastatel eelistatakse krunte, mis üksnes ei asu heas piirkonnas, vaid on ka hõlmatud kaasaegse planeeringuga ning varustatud kõigi vajalike kommunikatsioonidega.
Selle kevadhooaja pärliks kujuneb vaatamise statistikat arvestades viimastel aastatel Tartu linna looduslikult kaunisse ja ajalooliselt tuntud Emajõe-äärsesse keskkonda rajatav Kvissentali elamurajoon.
Kvissentali piirkond on olnud ülikoolilinna inimestele aastasadu üheks eelistatuimaks puhkealaks, olles nii tudengiorganisatsioonide väljasõitude sihtpunktiks, kui ka lihtsalt paigaks, kus jalutada ja loodust nautida.
Tänaseks on osa sellest kesklinna lähedasest territooriumist saanud väärika planeeringu – läbimõeldud taristulahendused ja arhitektuursed hoonestusreeglid loovad eelduse õdusa ja meeldiva elukeskkonna tekkeks. Oma panuse annavad siin ka kõrghaljastus, korrastatud jõekallas oma paadisillaga ning spetsiaalselt disainitud tänava- ja puhkealad.
Elurajoon on ühendatud 14 km pikkuse looduskauni kergliiklusteega, mis läbib Amme Jõe puhkeala ning jõuab välja Lähte terviseradadele.
Käiku läheb laiendus
Kui vaadata Kvissentali piirkonna arengut algusest peale, siis peab tõdema, et huvi selle vastu on uue kodu otsijail pidevalt olnud. Õnnestunud elamupiirkonna krunte on nõudluse tõttu lisandunud uue laiendusega, mis valmib eeloleval suvel ja kus on saadaval 29 elamukrunti, mille pindalad jäävad vahemikku 1240 - 2450 ruutmeetrit. Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 270 - 450 m².
Väga oluline on kindlasti fakt, et kruntide müügihind sisaldab liitumisi kommunikatsioonidega: elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas, side. Sellise valmisolekuga eristub Kvissentali paljudest arendustest.
Elamuehituses taotletakse harmooniat
Kvissentali elamurajooni hoonestuskava taotleb igati terviklikku tulemust, et tulevikus võiks iga elanik öelda: „Jah, selles ägedas piirkonnas ma elan!“
Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 270-450 m². Üksikelamute puhul on sõltuvalt asukohast määratud hoone tüüp, arvestades kehtivas detailplaneeringus määratud miljöögruppide arhitektuurinõudeid. Ehitatav eramu võib olla kahekorruseline, hoonete suurim lubatud arv krundil on kolm, sh üks elamu ja kaks abihoonet.
Elukvartalis on paika pandud värvireeglid, kvartali hoonete materjalikasutus peab olema kvaliteetne ja esinduslik.
Hoonestamata maa tehingud Tartus ja Tartumaal
|
Piirkond |
Tartu |
Tartumaa |
||
|
Aasta |
dets-veebr |
märts-mai |
dets-veebr |
märts-mai |
|
2014 |
12 |
11 |
79 |
130 |
|
2015 |
3 |
11 |
54 |
131 |
|
2016 |
17 |
80 |
||
Juhul kui tekkis lisainfo soov, kirjutage
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kommentaarid