Volitus ja volikiri kõlavad nii sarnaselt, et võib tekkida mulje, nagu oleks tegu ühe ja sama dokumendiga. Mis on tegelikult nende kahe sarnase sõna sisu?
Volitus on tehinguga antud esindusõigus, mis teeb võimalikuks tehingu tegemise esindaja kaudu. Volikiri on volituse kohta antud kirjalik dokument.
Kui esindajale on antud tehingu tegemiseks volitus ja esindaja teeb tehingu esindatava nimel, siis kehtib volituse alusel tehtud tehing esindatava suhtes täpselt selliselt, nagu oleks esindatav ise selle tehingu teinud. Volikiri annab õiguse esindada volituse andjat volikirjas toodud toimingutes ja tehingutes.
Mis vormis tuleb volitus anda?
Volituse võib anda vabas vormis (suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas, elektroonilises, notariaalselt kinnitatud või notariaalselt tõestatud vormis). Kuid kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud kindel vorm, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Nii näiteks peab volitus kinnistu müügiks olema notariaalselt tõestatud vormis, aga kinnisasja üürile andmise esindamisel ei pea, vallasasja müümiseks võib anda volituse suulises vormis. Korteriühistu üldkoosolekul ei ole vaja notariaalset volikirja, piisab lihtkirjalikust.
Milline on volituse sisu ja ulatus?
Volituse sisu ja ulatuse määrab esindatav volituse andmisel. Esindajal võib lubada teha tehinguid tema äranägemise kohaselt, kuid vajadusel saab esindatav esindaja õigusi tehingute tegemisel määratud tingimustega piirata (tehingu tegemise tähtaeg, tehingu hind, muud tingimused).
Üldvolituse puhul eeldatakse, et see puudutab kõiki esindatava asjade tegemist. Reeglipäraselt puudutab see ainult varalisi asju. Isiklikele asjadele laieneb üldvolitus siis, kui see on volituses selgesõnaliselt välja toodud. Volitatul peab tehingu tegemisel kaasas olema volikirja originaal – volikirja koopia või digitaalne ärakiri on kehtetu.
Volituse alusel ei ole siiski võimalik teha kõiki tehinguid: piirang võib tuleneda seadusest või kokkuleppest. Nii näiteks ei saa seadusest tulenevalt volituse alusel teha testamenti ega sõlmida abieluvaralepingut.
Millal volitus lõpeb?
Volitus lõpeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud, või kui volituses soovitud tehingu tegemine on muutunud võimatuks. Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. Pärast volituse lõppemist tuleb esindajal volikiri esindatavale tagastada.
Volituse lõppemise alused:
- esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud
- volituse tähtaeg möödub
- esindatav võtab volituse tagasi
- esindaja loobub volitusest
- volituse andmise aluseks olev leping lõpeb
- esindatav sureb
- esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb
- kuulutatakse välja esindatava pankrot
Kommentaarid