Selle aasta 1. jaanuaril astus Eesti sammu uue maailmapoliitika suunas, muutes oluliselt maamaksustamise tasusid. Muudatused mõjutavad kinnisvaraomanikke üle kogu riigi, tuues kaasa nii positiivseid aspekte kui ka esitades väljakutseid.
Maamaksupoliitika muudatused on ühiskonnas esile kutsunud erinevaid reaktsioone. Mõned kiidavad heaks õiglasema jaotuse kohalike omavalitsuste vahel ning näevad selles võimalust paremaks piirkondlikuks arenguks. Samas on neid, kellele uus süsteem tähendab suuremat koormust, eriti piirkondades, kus kinnisvarahinnad on kõrged.
- Mis on maamaks ja kuidas see on seotud maa väärtusega?
Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Võib öelda, et tegemist on sisuliselt kinnisvaramaksuga, kuid see ei hõlma ehitisi ega metsa.
Maamaks arvutatakse protsendina maa maksustamishinnast ehk maa ligikaudsest turuväärtusest. Maamaks peaks muutuma koos maa hinna muutusega kinnisvaraturul: kui maa väärtus turul kasvab, siis kasvab ka maamaks, kui maa väärtus turul langeb, siis langeb ka maamaks.
Maamaksust laekuva tuluga saab kohalik omavalitsus toetada piirkonna arengut ja parandada elukeskkonna kvaliteeti, näiteks hoides korras teid ja toimimas kohalikke taristuteenuseid (koolid, lasteaiad), tõstes sellega elukeskkonna atraktiivsust, mis sisuliselt tõstab jälle omakorda maa väärtust.
Selleks, et maamaksul püsiks seos maa väärtusega, on vaja regulaarselt maad ümber hinnata. Varasemalt on maa korralised hindamised toimunud 1993., 1996. ja 2001. aastal. Ka 2023. aastal toimus maa maksustamine veel 2001. aasta maa maksustamishinna alusel. Seepärast on maamaksu summad suhteliselt väikesed ja paljud maaomanikud ei pane maamaksu kulu tähelegi või neil polegi seda, sest kodualune maa on väike ja seetõttu maamaksuvaba. Samal ajal kasvavad nõudmised elukeskkonna kvaliteedile, kuid omavalitsuste investeerimisvõimekus ei suuda nende nõudmistega sammu pidada.
- Miks muutusid maamaksu tasud?
Maamaksupoliitika muudatused tulenevad soovist ühtlustada ja kaasajastada Eesti maksusüsteemi. Eesmärk on tagada õiglasem ja tõhusam viis, kuidas omavalitsused saavad maamaksu kaudu rahastatud ning samal ajal toetada kinnisvaraturu arengut.
- Kuidas mõjutavad muudatused koduomanikke?
Maamaksu tasu mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas kinnistu asukoht ja suurus, kasutusotstarve ja maakasutuse eesmärk. Kõige olulisemaks uuenduseks võib pidada üleminekut turuväärtusel põhinevale maamaksule, mis arvestab kinnistute tegelikku väärtust. See toob kaasa muutusi maamaksu tasumises, kuna osade kinnisavaraomanike jaoks hind tõuseb, teiste jaoks jällegi langeb.
- Kuidas kohaneda uue maamaksusüsteemiga?
Uue maamaksusüsteemiga kohanemine võib nõuda kinnisvaraomanikelt täiendavat informatsiooni ja hoolikat planeerimist. Et saada üksikasjalikku teavet ja selgitusi, kuidas muudatused mõjutavad konkreetset kinnistut, on soovitatav pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
Kinnisvaraomanikel on võimalus uurida, kuidas nende kinnistu turuväärtus on määratud ja millised tegurid võivad mõjutada maamaksu suurust. Lisaks võivad nad kaaluda võimalusi maksusoodustuse kasutamiseks, kui need on kohaldatavad.
Uus maamaksupoliitika soodustab keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikke praktikaid. Maksusoodustused antakse näiteks roheenergia tootmisele või energiatõhusatele arendustele.
Tegemist on olulise sammuga Eesti maksusüsteemi täiustamisel ja kohalike omavalitsuste rahastamise tasakaalustamisel. Kuigi muudatused võivad esialgu tekitada kinnisvaraomanikele väljakutseid, annavad need võimaluse paremaks piirkondlikuks arenguks, keskkonnasõbralike tavade edendamiseks ning kinnisvaraturu stabiilsuseks.
Järgnevatel kuudel ja aastatel on oluline jälgida muudatuste mõju, et hinnata nende pikaajalist kasvu ja vajadusel teha täiendavaid kohandusi.
Kommentaarid