Korterit välja üürides võib tekkida küsimus, kas sõlmida tähtajaline või tähtajatu üürileping. Uurime lähemalt, mis on nende erinevused.
▪ Tähtajaline üürileping
Tähtajaline üürileping sõlmitakse kindlaks ajaperioodiks. See tähendab, et nii üürnikul kui ka üürileandjal on lepingu sõlmimisel selge arusaam, mis kuupäevani leping kehtib. Tavaliselt kestab tähtajaline üürileping ühe aasta, aga lepingu võib sõlmida ka pikema ajaperioodi peale.
Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist (VÕS § 310 lõige 1).
Ühelt poolt või tunduda, et tähtajaline üürileping pakub nii üürnikule kui ka üürileandjale kindlustunnet kindla ajavahemiku jooksul. Samas kui üks osapool soovib siiski mingil põhjusel lepingu enne tähtaega lõpetada, siis võivad kergest tekkida ka vaidlused, kui pooled ei jõua lepingu lõppemise põhjuses kokkuleppele. Üürilepingu erakorralise lõpetamise põhjused on välja toodud Võlaõigusseaduse § 313-319.
▪ Tähtajatu üürileping
Tähtajatu üürileping sõlmitakse ajaperioodiks, mis ei ole kindlaks määratud. Tulenevalt Võlaõigusseadusest võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda kolme kuulise etteteatamise tähtajaga. Väikene erisus on möbleeritud tubade ja eraldi üüritud parkimisplatside, garaažikohtade ja muu taolise üürimise korral, mil võib tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks kuu (VÕS § 312 lõige 2). Tähtajatu üürileping annab mõlemale poolele paindlikkuse ja võimaluse jätkata üürisuhet pikemat aega ilma kindla lõppkuupäevata.
Mõlemal juhul tuleb üürilepingus kokku leppida üürimaksetes, tagatisraha, üürileandja ja üürniku kohustustes, vara kasutamise reeglites ja muudes tingimustes. Oluline on üürileping hoolikalt läbi lugeda ja seda mõista, et olla teadlik oma õigustest ja kohustustest üürisuhtes. Samuti on soovitatav vajadusel pöörduda juriidilise nõustaja poole, et saada täpsemat teavet üürilepingu õiguslike aspektide kohta oma konkreetse piirkonna seaduste alusel.
Tihtipeale on üürileandjatel suur kiusatus panna üürilepingusse omapoolseid eritingimusi ja nõudeid. Üldiselt ei tehta seda pahatahtlikult, vaid arvatakse, et selline teguviis tagab kuidagi parema kaitse võimalike probleemide eest. Tegelikkuses on nii, et kui need tingimused ei ole kooskõlas üürisuhteid reguleeriva Võlaõigusseadusega, siis need on seaduse silmis õigustühised.
Kommentaarid