Kinnisvara üleandmise-vastuvõtuakt on lihtkirjalik kokkulepe, mis vormistatakse notariaalse müügilepingu lisana ning samuti üürilepingu valduse üleandmisel. Valdus on inimese tegelik võim asja üle. Kinnisasja valduse saamisega tekib inimesel reaalne võimalus selle kasutamiseks.
Tegemist on kirjaliku dokumendiga, mis koostatakse ostja ja müüja ning ka üürniku ja üürileandja vahel, hetkel kui kinnisasja valduse üle antakse. Akt on lihtkirjalik ning selle koostamisel pole tarvis notariaalset kinnitust. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega läheb kogu vastutus müüjalt ostjale üle.
Üleandmisakt on vajalik dokument mõlemale tehingupoolele, et ennetada arusaamatusi ning vältida hilisemaid probleeme. Akt on notariaalse lepingu lisa. Notariaalses müügilepingus viidatakse kirjalikule üleandmisaktile ja akt peab sisaldama sama loetelu, mis notariaalses lepingus. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastavad mõlemad tehingupooled ehk siis ostja müüja omavahel.
Kinnisvaramaakleri vahendamisel on kohustus maakleril aidata ning juhendada üleandmisakti õige vormistamine. Samamoodi annavad oma soovituse akti koostamiseks ka notarid.
Akt vormistatakse tehingu objektiks oleva vara ülevaatuse käigus, mis tehakse, kas peale notariaalset müügitehingut või vahest ka enne notariaalset müügitehingut, kui osapooled on nii kokku leppinud.
Mida peab sisaldama üleandmise-vastuvõtmise akt?
Lihtkirjalikus aktis fikseeritakse üleandmise aeg, üleantava kinnisvara täpne olukord, tehniline seisund, varaga üleantavad esemed. Üürilepingu üleandmisakti puhul lisatakse akti fotod, mis tõestavad üleantava vara seisukorda.
Üleandmisakt peab sisaldama mõõturite näite ja võtmete hulka. Samuti tuleb vara üleandmisel üle andma kõik dokumendid, mis on seotud ostetava kinnisvaraga. Aktis fikseeritakse ka üleandmise ajal esinevad puudused.
Kindlasti tuleb aktis kinnitada, et käesolevaga lõpetatakse valduse üleandmine-vastuvõtmine lõpetatuks ning hilisemaid pretensioone arvesse ei võeta.
Ostes korteri uues korterelamus on üleandmise-vastuvõtmise akt samuti kohustuslik ning sel juhul on see standardne dokument, mille koostab üldjuhul arendaja. Tasub kindlasti üle kontrollida, kas uus korter vastab täpselt lubatud kokkulepetele, mida ostja soovis. Tuleb jälgida, et kirja saaks pandud ka ehitusest tingitud garantii pikkus, kuigi 2 aastane garantii tuleneb seadusest. Lisaks märgitakse ära panipaigad ja autoparkimiskohad jm.
Peale üleandmise akti toiminguid tuleb teatada korteriühistule uue omaniku andmed ning müüjal lõpetada ja uuel omanikul sõlmida tarnijatega (elektri, vee, gaasi, TV, interneti jms) uued lepingud.
Kommentaarid