Viljandimaal napib nii kortereid, elamuid kui ka korralikke maamaju. Inimesed sooviksid aga investeerida nii uude kodusse kui üürikinnisvarasse.
Viljandi inimesed sooviksid alanud aastal osta rohkem kinnisvara, aga pankade karmistunud laenutingimuste tõttu ei ole võimalust osta. Laenutingimused mõjutavadki 2018. aasta Viljandimaa kinnisvaraturgu olulisel määral. Osa inimesi otsustab üürimise kasuks ka seepärast, et müügipakkumiste valik on väike.
Kui paar aastat tagasi oli Viljandi turul pakkuda keskmiselt 10 üürikorterit korraga, siis seoses investeeringutega on pakkumiste hulk suurenenud ja pakkumises on jooksvalt ca 30 korterit. On tunda, et see ei ole ikkagi piisav number ning investeerimine jätkub. Kuna müügipakkumiste hulk on vähenenud ja investeeringuteks sobivaid kortereid napib, siis ei teki ka üüriturule sobivaid kortereid.
Pakkumises on mitu Leola Kinnisvara arendatud korterelamut, mille korterid on paralleelselt saadaval nii ostmiseks kui üürimiseks. Kuna osa inimesi ei soovi üürida korterit, mis on samal ajal ka müügis, on valik üüriturul nende jaoks veel väiksem.
Äripindade üürihuviliste hulk kasvab samuti, aga korralikke ja kaasaegsetele tingimustele vastavaid äri- ja büroopindu on väga raske leida. Ootame UKU Keskuse laienemist, mis peaks sügiseks teoks saama.
Omale soovitakse korras, investeeringuks remontimata korterit
Kliendid soovivad kõige rohkem osta 2-3 toalisi kortereid nii endale koduks kui ka investeeringuks. Eelistatud on madalamad korrused. Kui otsitakse kodu, siis soovitakse kõige parema meelega täielikult renoveeritud korterit, investeeringuks eelistatakse aga remonti vajavat korterit.
Kuna Viljandis uusarendusi napib, siis on hinnas järelturu täielikult renoveeritud korterid ja renoveeritud ning soojustatud korterelamud. Kliendid on liikunud oma korteriotsingutega ka Viljandi lähiümbruse asulatesse. Sealsete korterite hinnad on seetõttu samuti kasvama hakanud.
Kuna järelturu korterite ruutmeetrihinnad on tõusnud ja pakkumiste hulk vähenenud, siis on Viljandis kindlasti potentsiaali väiksemamahulistele uusarendustele. Viljandi klient ei ole veel valmis ostma korterit paberil, soovitakse näha valmis kortereid. Maramaa pst-l asuv 13 korteriga pool-uusarendus valmib juba jaanuaris – pooltele korteritele on ostjad leitud ja korterelamu valmimisega on huvi suurenenud. Ka Trepimäe lähedusse Oru tänavale on oodata üht uut väikest korterelamut ning mõtteid on veel mitmel arendajal.
Elamuturul otsivad inimesed uuselamuid, mida Viljandi linnas ja lähiümbruses üldse pakkuda ei ole. Seetõttu otsitakse ka 1960ndail ja 1970ndail valminud maju, mille valik on samuti väike. Viljandi vajab elamute uusarendust, kas siis valmis majade näol või võimalusega ise ehitada.
Kliendid otsivad ka maamaju, mis asuvad kuni 20 km kaugusel Viljandist. Maamajade ostutingimusi on pangad karmistanud, kuna nõutakse WC olemasolu hoones ning pesemistingimusi. Heas korras maamajade valik on väike.
Loe ka:
Arco Vara prognoos 2018: Tallinlased otsivad soodsaid üüripindu ja paremaid perekortereid
Arco Vara prognoos 2018: Tartus kerkib senisest vähem uusehitisi
Arco Vara prognoos 2018: Rakvere ja Narva astuvad eri suundades
Arco Vara prognoos 2018: Pärnus soovitakse korterit üürida ka talvel
Arco Vara prognoos 2018: Äripindu üüritakse üha meelsamini
Kommentaarid