Eesti kinnisvaraturu tänase seisu võib kokku võtta sõnaga stabiliseerumine. Kui eelnevatel aastatel on Eesti kinnisvaratehingute rahaline maht ja tehingute keskmine hind kasvanud kiiremini kui tehingute arv, siis värskeimad andmed näitavad selgeid tasakaalustumise märke.
Maa-ameti andmetel tehti käesoleva aasta esimeses kvartalis Eestis 10 402 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on samas suurusjärgus möödunud aasta sama perioodi 10 265 tehinguga. Samas on tänavune senine tehingute koguväärtus võrreldes eelmise aastaga kahanenud 594 miljonilt eurolt 573 miljoni euroni.
Ligi kaks kolmandikku Eesti kinnisvaraturu tehingumahust saab kirjutada Tallinna ja seda ümbritseva maakonna Harjumaa arvele. Seega on turg väga pealinna keskne.
Kinnisvaraturu kõige aktiivsem segment on endiselt korteriturg. Esimeses kvartalis tehti korteriomanditega 5685 tehingut. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli tehinguid 300 võrra ehk 5 protsenti enam. Umbes 5 protsenti tõusis ka tehingute koguväärtus - 285 miljonilt eurolt 302 miljoni euroni.
Selge trend on kinnisvaraostjate huvi uute korterite vastu. Uusi kortereid eelistatakse vanemate majade korteritele seetõttu, et järelturu renoveeritud eluaseme eest küsitakse kõrget hinda ning müüjad ei ole valmis järeleandmisi tegema. Uute korterite pakkumiste arv püsib kõrge. Näiteks Tallinnas müüakse kortereid ligikaudu sajas arendusprojektis.
Korteriostjate entusiasmi on mõnevõrra jahutanud pangad, mis karmistasid märtsis eluasemelaenu tingimusi. Samas paranes selle aasta esimeses kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba neljandat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 8,5% ning ületas tugevalt korterite hinnakasvu.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kevadel läbiviidud uuringu kohaselt ootavad kinnisvaraettevõtted käesolevalt aastalt kinnisvarahindade stabiliseerumist ja tehingute arvu kasvu ning näevad võimalust käibe ja töötajate arvu suurendamises.
Tehingute arvu suurenemist ootavad kinnisvaraettevõtted eeloleva poole aasta jooksul nii elamispindade kui äripindade sektorist. Suurim on tehingute arvu kasvuootus nii elamis- kui äripindade üüritehingute osas.
Tiina Steinberg
Vanemmaakler
gsm: +372 513 5859
e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kommentaar suvekodude teemal:
Pärnu-ja Läänemaa suvekodude/suvilate müügipakkumiste hinnad on olenevalt vara olemusest ning piirkonnast vägagi erinevad. Merega piirnevate või ranna läheduses paiknevate hoonestatud kinnistute hinnad võivad ulatuda kuni 150 000 euroni. Kuna eelmainitud suvekodud/suvilad on eksklusiivne kaup siis pigem aja jooksul hinnad tõusevad. Samas linna- ning asulalähedased suvilad on pakkumisel ~ 15 000 – 40 000 euroga ning keskusest olulisemalt kaugemal paikneva renoveerimist vajava suvekodu võib soetada ~ 10 000 – 20 000 euroga. Selliste varade hinnatase on püsinud viimastel aastatel stabiilsena ning olulist müügihindade muutust ei prognoosiks.
Nagu eelnevalt sai mainitud on merega piirnevad hoonestatud kinnistud või mere läheduses paiknevad suvilad/suvekodud nõutud kaup. Tänasel päeval võib väita, et nõudlus ületab selliste varade puhul pakkumist. Populaarsemate piirkondadena võiks välja tuua Tahkuranna, Häädemeeste, Audru ning Varbla valla, samuti tooks esile omapärase loodusega Pivarootsi ning Paatsalu piirkonna. Tavapäraselt soovib klient head ligipääsu kinnistule mööda avalikus kasutuses teed, pesemisvõimaluse (kommunikatsioonid) olemasolu, merele juurdepääsu sh ujumiskoha olemasolu, minimaalseid ilmast tulenevaid riske ning privaatsust. Hoone kvaliteet ei ole selliste varade puhul esmatähtis, küll aga soovitakse, et suvekodu oleks aastaringseks kasutamiseks sobilik ning ehitisi puudutav dokumentatsioon korras.
Linna lähedal paiknevate suvilate/suvekodude pakkumisi leidub turul mitmeid. Siinkohal eelistatakse kõrghaljastuse olemasolu, head juurdepääsu, kommunikatsioonide olemasolu, bussipeatuste kaugust ja samas privaatsust. Selliste soodsate suvilate soetamisel tihtilugu klient plaanib vara kasutama hakata elamuna, tavapäraselt jääb selliste varade kaugus keskustest 10 – 25 km kaugusele. Samuti on jätkuvalt nõudlus soodsate omanäoliste rekonstrueerimist vajavate talukohtade järgi, mida soovitakse omal käel taastada ning kuhu tullakse vabadel hetkedel linnakärast peitu.
Diana Nõmme
Pärnu osakonna juht / Kutseline hindaja
(kutseline hindaja, 105037)
gsm: +372 514 1045
e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kommentaarid