Britt Rosenberg, EPL
Loa puudumine tähendab laenu- ja trahvimuresid, ent ostjat sellest teavitama ei kiirustata.
Suvi tähendab puhkust, ent mitte kinnisvaraturu jaoks, sest ülikoolidesse kandideerides asutakse korterijahile. Ometi kogevad korteriotsingul inimesed aastast aastasse probleemi, millest vaatavad tahtlikult või teadmatusest mööda kõik osapooled: ihaldatud objektil puudub kasutusluba. Müügil olevatest korteritest on loata nii Tartus kui ka Tallinnas ligi pool.
Henrik, kes asus Tallinnasse korterit otsima kuu aega tagasi, on praeguseks vaatamas käinud ligi kümmet korterit – kaks neist on kasutusloata. Ühe puhul on tegu tsaariaegse, renoveeritud ehitisega, teinegi kortermaja on aastaid tagasi ehitatud. „Maakler esitas kasutusloa puudumist kui „pisikest probleemi”, mis seisab korteriühistu allkirja taga ja mida pole kaheksa aasta jooksul lihtsalt ära lahendada viitsitud,” rääkis ta. Kuna maakleril näis müügiga kiire olevat, otsustas Henrik uurida asja korteriühistu juhatusest, kes suunas ta aga edasi majaga tegeleva haldusfirma jutule. „Selgus hoopis, et probleemiks on korterist välja ehitatud suured vintskapid, mida ehitusprojektis pole, ja mille tõttu linnavalitsus ka kasutusluba väljastada ei saa,” sõnas Henrik. Ei maakler ega omanik talle seda aga ei öelnud.
Lepingusse kirja
Kasutusloa puudumine tähendab aga, et korteriostja ei pruugi pangast laenu saada ja kuna ehitist pole kontrollinud päästeamet, ei pruugi kindlustus valmis olla seal juhtuvaid õnnetusi hüvitama. Peale selle on kohalikul omavalitsusel õigus kasutusloata korteri elanikku trahvida.
Mõnda aega tagasi Tartusse kahetoalist korterit otsinud Priit vaatas korteriotsingute ajal kümneid kortereid. „Mitte ühegi puhul ei mainitud kasutusluba või selle puudumist,” sõnas ta. Ehitisregistrites otsides ei jäänud ka korterite dokumentide hulgast kasutuslubasid silma. „Ühe puhul selgus näiteks, et majal on järjekorras kolmas omanik, sellel puudub projekt ja maja ehitaja läks pankrotti,” lausus Priit.
Ettevõtte Tartu Kinnisvara juhataja Margus Karvaku sõnul on Tartu kinnisvaraturul kasutusloata umbes pooled müügis olevad korterid – suur osa nendest on uusehitised, ent Tartule omaselt on ka parajasti korrastamisel olevaid puitmaju. „On majad, mis ei peagi kasutusluba oluliseks või milles on möödaehitamised,” tõi Karvak põhjuseid.
Ühes Karlova linnaosas renoveerimisel olevas puit- majas leidis sobiva, ent kasutusloata korteri ka Priit. Loa hankimine plaaniti lepingusse sisse kirjutada, ent Priit otsustas veidi oodata. Arendaja lubas loa valmimist kuu ajaga, selle möödudes taas järgmise kuuga. „Müüja tundus usaldusväärne, aga asi hakkas kahtlaselt venima,” tõdes Priit. „Ja isegi juhul, kui lepingusse kasutusloa tegemise kohustus panna, võib arendaja pankrotti minna ning ära kaduda.”
Elvis Tõnnison Tallinna linnavalitsuse ehituskontrolli osakonnast ütles, et kortereid, millel kasutusluba pole, kontrollitakse pisteliselt, peamiselt linnavalitsusse tulnud vihjete põhjal. „Eraisikust omanikule võib kasutusloata korteris elamise eest teha trahvi kuni 1200 eurot,” sõnas Tõnnison.
Ta hindas, et Tallinnas on kasutuslubadeta kortereid pea sama palju kui Tartus. Suurim surve loa korda ajamiseks tuleb pankadelt, kes ei finantseeri selleta objektide ostu, märkis Tõnnison. „Praktikas tulebki tihti ette, et inimesed on proovinud laenu saada ja on pangast teada saanud, et loata ehitise ostu ei ole pank nõus finantseerima.”
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhi Agur Tammistu ütles, et kasutusloa olemasolu tasub jälgida just teise ringi korterite puhul.
Loata saab 5% soodustust
Tammistu rääkis, et vahel lepitakse eramajade puhul kokku, et ostja organiseerib loa taotlemise protsessi ise. „Sellisel juhul saab hinnast alla umbes 5%,” sõnas Tammistu. Kui omanik nõustubki 200 000 eurot maksva objekti hinnas loa puudumisel 5000 eurot alla laskma, ei soovita Tammistu siiski tehingut teha. „Kui nõutakse ümberehitusi, võib kasutusloa saamine minna oluliselt kallimaks,” sõnas ta. Tartu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Andres Ainti sõnul pöörduvad linnavalitsusse loa olemasolu kontrollimiseks üksikud ostjad. „Ennekõike peaks aga olema ikkagi maakler see, kes seda informatsiooni annab, ta ei tohiks olla lihtsalt vahendaja,” sõnas Aint. Sügisel kasutuslubade teemat uurides olid maaklerid seisukohal, et kasutusloa puudumist ei varjata, ent küsimata ka ei mainita.
Potentsiaalse kasutusloata korteri saab tuvastada vaatlusel. „Kui vanasse hoonesse sisse minna ja seal on näiteks uhked vannitoad, saunad, katusekorruste väljaehitused, võiks tekkida kahtlus, kas kasutusluba on,” selgitas Aint. „Luba annab kindlustunde, et elekter on mõõdistatud, gaasi ja kandvate konstruktsioonide kohta dokumendid korras, olemas töötegija ja ekspertiisi info,” loetles ta.
Nende dokumentide hankimine iseseisvalt ja pärast ehitustööde tegemist on aeganõudev, ilma puudub aga kindlus ehituse kvaliteedis. Pärast ostmist vastutab korteri eest aga juba ainuisikuliselt selle omanik.
Enne 1995. aastat ehitatud, projekti järgi tehtud ja hilisemate ümberehitusteta korterelamutel kasututuslube ei nõuta. Kasutusloa olemasolu tuleb kontrollida rekonstrueeritud majades ja ümberehituste puhul. Kui maja rekonstrueeritakse tervikuna ja seda teeb kinnisvaraarendaja, taotleb kinnisvaraarendaja kasutusloa kogu maja korteritele korraga. Kui maja rekonstrueerimist korraldab korteriühistu ja selle käigus ehitatakse välja ka näiteks katusekorterid, on kasutusloa väljaajamine korteriühistu, mitte korteriostjate ülesanne.
Kontrolli loa olemasolu
Mine ehitisregistri kodulehele www.ehr.ee.
Sisesta objekti aadress – kui tead vaid tänavanime, otsi objekti Google Mapsi tänavavaate rakenduse abil.
Vaata objekti dokumente, milles on sõna „kasutusluba”.
Kontrolli, kas kasutusluba on antud sellele korterile, mida soovid ja kas lõplikule ehitusjärgule.
Kui registrist otsimine tundub liiga keeruline, pöördu kohaliku omavalitsuse poole ja küsi abi.
Lugu ilmus Eesti Päevalehes:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/pooled-tallinnas-ja-tartus-muugil-olevad-korterid-on-kasutusloata.d?id=68976021
Kommentaarid