Maia Daljajev, Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht
Pakkumist tugevalt ületav nõudlus muudab Tallinna nostalgiahõngulistes asumites ringi vaatavaid korteriostjad pimedaks ning oma tulevikuvõimaluste hindamisel hooletuks.
Teatud protestimeelsust kandva elustiili ihalus ja kogukonnatunnet idealiseeriv massimeedia on viinud praeguseks olukorrani, kus varem või hiljem (aga pigem varem) tekib igale Kalamaja või Uue Maailma korterile ostja, kes nõustub selle eest mistahes summa välja käima.
Niigi kõrgustesse lennanud hinnad ei arvesta seega näiteks väljast korras fassaadi ning kena siseviimistlusega korteri keldris olevat majavammi või omal käel naaberkorterisse ehitatud duššinurgast tekkinud niiskuskahjustust. Isegi tõsiste ja kohe silmaga nähtavate puuduste puhul on raske korteri hinda alla kaubelda. Kui puithoonet hakati aga korrastama fassaadist ja trepikodade ülevärvimisest, on enamik tõsiseid puudusi varjatud ning ilmneb alles hiljem.
Kui kõik Kalamaja korterite arendusprojektid realiseeruvad, piirkonna elanikkond kahekordistub. Ja isegi siis, kui kõik neist arendustest ei realiseeru praegusel kujul, on Kalamaja kolme või viie aasta pärast hoopis midagi muud, kui teame ja tunneme seda asumit praegu.
Investeerimishoiatus
Kuna Kalamaja ja teiste Eesti-aegsete puitasumite korterite järelturu hinnad on juba niigi ületanud mõistlikkuse taseme, mõelge nendesse piirkondadesse investeerimisel hoolega järele. Järelturult ostetava korteri tegelikku maksumust on keeruline ette näha, kuid päris kindlasti on see soetamishinnast oluliselt kõrgem ega taga investeeringule oodatavat tulusust.
Erandina võib Kalamaja, Uue Maailma või näiteks Kadrioru korteri osta vaid siis, kui soovite järgnevad aastakümned just selles piirkonnas elada ja te ei pelga naabritevahelist sotsiaalset suhtlemist. Tasub mainida, et selliseks sotsiaalseks suhtlemiseks peab jätkuma ka aega ja närvi, sest aegajalt tuleb lahendada ootamatuid haldusprobleeme ja vajaliku tulemuse saavutamiseks ka varasemate omanike vahelisi aastatepikkusi konflikte.
Kui olete noor ja tegus tööinimene, tasub hilisemate probleemide ja pidevate sekelduste vältimiseks eelistada kas uusarendusi või terviklikult renoveeritud vanu maju.
Sellistes hoonetes on ümberehituste käigus vormistatud ning kooskõlastatud kogu maja projektdokumentatsioon, üle vaadatud ja vajadusel juba ka korda tehtud kogu hoone vundament, kandvad konstruktsioonid, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, välja vahetatud elektrijuhtmestik, samuti lahendatud tuleohutuse, ventilatsiooni ning soojustuse küsimused.
Ohumärgid
Ei piisa sellest, kui korteri müüja kinnitab, et temal on dokumentide, projektide ja lubadega kõik korras. Kui majas tervikuna puudub juba tehtud ja plaanitavatest remonttöödest ning ümberehitustest selge ülevaade, on see tegelikult tõsine ohumärk omanikevahelise kokkuleppe puudumisest või vihje selle võimatusele.
Parima võimaluse ühiseks asjaajamiseks annab korteriühistu, mille tegevust reguleerib mittetulundusühingute ja korteriühistu seadus. Neis seadustes on vähemasti mingil moel määratletud, kuidas üldse asju aetakse, raha kogutakse ning enamuse heakskiidu saanud kokkulepete täitmist tagatakse.
Kaasomandis korterite puhul ei saa korteriühistut moodustada ja kui üks omanikest pole nõus maja remonttööde eest maksma, peavad teised kaasomanikud kulud enda kanda võtma teadmata, kas nad saavad need hiljem kohtu abiga tagasi või mitte. Samas on kindel, et kohtus käimine võtab aega ja on seotud täiendavate kuludega, mis muudab maja korrastamise oluliselt kallimaks.
Õigete paberiteta eluruumid
Kui müügikuulutuses öeldakse, et tegu on korteriga, ei pruugi see tegelikult veel nii olla. Kinnisvaraportaalides avaldatud müügikuulutuste uurimisel selgub sageli, et korterina müüakse elamiseks kohandatud mitteeluruume. Selline eluase võib kasutajale olla küll õdus ja mugav, kuid seotud riskidega, kui vajate tasuta sõiduõiguse või mõne sotsiaaltoetuste saamiseks elukoha kandmist elanike registrisse.
Eluruumina seadustamata soklikorrusele, äripinnale, pööningukorterisse või mõnda abiruumi rajatud korterisse saab sisse kirjutada vaid valuvõttega ehk paragrahvidega vehkides ja mitteeluruumis elamist ametnikele tõestades.
Mitteeluruumi saab eluruumiks ümber vormistada vaid teatud tingimustel. Ruumid peavad vastama eluruumidele esitatavatele nõuetele kõikide parameetrite lõikes ja otstarbe muutmisega peavad nõustuma ka kõikide teiste korterite omanikud. Sageli on soklikorruse ruumid eluruumidena kasutuselevõtuks liiga madalad. Täiendavate korterite tekke eelduseks tiheasustusega piirkondades on seejuures Tallinna linnaplaneerimise ameti nõue, et kõigile maja korteritele tagatakse parkimiskoht.
Artikkel ilmus 15.03.2014 Postimehes: http://e24.postimees.ee/2727772/kalamajja-korteriostjad-on-muutunud-pimedaks-ja-hooletuks
Kommentaarid