Praegu otsib uut suure südamega ja kultuurilembelist peremeest umbes kolmkümmend mõisa Eesti eri paigus. Riigi Kinnisvara ülesandel müüb Arco Vara kolme neist – suurejoonelist Palivere mõisa, barokset Maidla mõisa ja toretsevat historitsistlikku Porkuni mõisa.
Nii Maidla mõis kui ka unikaalne Porkuni mõis on peahoonest erinevate kõrvalhoonete ja muude objektideni muinsuskaitse all. Erandiks on vaid Palivere mõis, kus unikaalset ning ajaloolist on pärast nõukogudeaegseid ümberehitusi säilinud vähem.
Palivere ja Maidla mõisu müüv Arco Vara äripindade osakonna juhataja Tarmo Tuisk rääkis, et suursugused põlispuude keskel olevad mõisahooned sobivad hotellideks, restoranideks, puhkekeskusteks ja pansionaatideks.
„Eks hea äriplaani leidmine mõisade kasutamiseks ongi üks raskemaid asju mõisate juures," lausus Tuisk. „Minu arvates on mõisa omamine ilmselt rohkem ka elustiili küsimus. Investeeringuks ostes peab arvestama väga pika tasuvusajaga."
Tuisu kogemusel ostavad mõisaid eelkõige ajaloost ja ajaloolisest keskkonnast huvitatud välismaalased, Väiksemaid mõisaid ostetakse oma tarbeks, kuid suuremaid pigem ärilistel eesmärkidel.
Arco Vara Rakvere esinduse maakleri Andrus Peieli sõnul on Porkuni mõisa vaatamas käinud kolm tõsist huvilist, kes kõik on soovinud seda osta enda tarbeks. Samas sobib ka Porkuni mõis, nagu teisedki kauni veesilma ääres olevad mõisad, ideaalselt puhkekeskuseks või vanadekoduks.
Tasub märkida, et pea kõik müügis olevad Eesti mõisad on ehitismälestised ja vajavad ühtlasi ka kulukat renoveerimist. Tagasihoidlike, kuid uue omaniku kätt ootavate mõisahoonete hinnad algavad avalikes müügikuulutustes umbes 40 000 eurost. Südamega tehtavad renoveerimistööd võivad aga mõisaomanikule maksma minna ostuhinnast kordades rohkem.
Müügikuulutustes rõhutatakse seda, kui mõisahoone pole muinsuskaitse all ning ostja võib seda vastavalt oma maitsele ja rahakotile ümber ehitada. Piiranguteta saab ostja renoveerimise kavandamiseks küll rohkem vabadust, samas võimaldab ainuüksi muinsuskaitse all olemise fakt hoone probleemide kõrvaldamiseks nii mõnigi kord välja ajada riiklikke toetusi.
Riikliku toetuse eelduseks on hoone, maa-ala või pargi kaitse alla võtmine ja mälestiste registrisse kandmine. Hoone, maa-ala või pargi kaitse alla võtmist saavad kohaliku omavalitsuse ja muinsuskaitseametnike kõrval taotleda ka nii hoone eraisikust kui ka juriidilisest isikust omanikud või kasutajad.
Toetusega ei saa vanas hoones küll teha päris kõike, aga saab teha näiteks avariilisi restaureerimistöid. Nii saab kaitstavasse majja valvesignalisatsiooni paigaldada, avariilist maja konserveerida, restaureerida või optimaalseid säilitustingimusi luua.
Muinsuskaitseamet on varasematel aastatel rahastanud fassaadide kordategemist ning toetanud ajaloo- ja arheoloogiamälestiste hooldustöid. Arco Vara andmetel on mõisaomanikega seotud mittetulundusühingute ja riiklike toetuste abil korda tehtud ka arvukalt mõisaparke.
Mõisaettevõtlusele ja maaturismile saab nagu muudelegi väärt tegemistele abi küsida EASilt, millel on eraldi programmid turunduse ja turismi toetuseks. Erinevaid toetusi maapiirkondade arenguks jagavad aegajalt ka Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ning teised.
Kasulikud lingid
Mälestiste register http://register.muinas.ee/?menuID=monument
EASi toetuste otsingumootor http://easbaas.5dvision.ee/index.php?act=otsing
Palivere mõis
Varaseimad teated Palivere mõisast pärinevad 1493. aastast. Erinevatel aegadel kuulusid Palivere mõisa omanike ringi nii von Bergid, von Luederid kui ka Pilar von Pilchau. Aastatel 1909-1919 oli mõisaomanik Woldemar von Hunnius ning hiljem riik.
Praegune mõisa kivist peahoone püstitati 1845. Algselt oli see ühekorruseline ehitis kahekorruselise keskosaga. Peale 1960. aastat, mil mõisahoones hakkas lastekodu asemel tegutsema eriinternaatkool, ehitati maja üleni kahekordseks. Enne müüki olid mõisahoones laste- ja noortekodu ning võõrastemaja. Vt. ka www.arcovara.ee/palivere
Maidla mõis
Tallinnast vaid 50 kilomeetri kaugusel asuvat Maidla mõisa, mis on üks viiest sama nime kandvast mõisast Eestis, mainiti esmakordselt 1452 aastal. Esialgsest väikelinnusest on tänaseni säilinud peahoone hiigelpaksude seintega keldriruumid.
16. sajandil kuulus mõis von Maydellidele ja sealt pärineb ka mõisa nimi. Hiljem läks mõis von Rehbinderite ja von Fersenite valdusse ning tagasi von Maydellide kätte. Peale riigistamist 1919. aastal kuulus Maidla mõis kolonel Borgelinile ja riigitegelasele Karl Selterile. Alates 1946. aastast tegutses mõisas lastekodu.
Maidla mõisa kahekorruseline kivist peahoone ehitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. Peahoone fassaad on säilinud esialgsel kujul. Hoone tagakülg ehitati 20. sajandil täies ulatuses kahekorruseliseks. Kinnistul asuvad lisaks põlispuudele ja kaunile paisjärvele ka mõned kõrvalhooned. Vt. ka www.arcovara.ee/maidlamois
Porkuni mõis
Valgejõe alguseks oleva järve saarele ehitatud mõis sai nime oma rajajalt piiskop Simon von der Borchilt, kes püstitas 1479. aastal sinna oma pealinnuse. Aja jooksul mugandus Borkholmiks kutsutud koht Porkuniks.
Hiljem kerkis linnuse kõrvale rüütlimõis, mis on kuulunud von Tiesenhausenitele, von Ungern-Sternbergidele, von Essenitele ja von Rennenkampffidele. Mõisa praegune historitsistlik peahoone ehitati 1874. Selles on segunenud tuudorstiil ja neorenessanss.
Alates riigistamisest kuni 2011. aastani oli Porkuni mõis vaegkuuljate kooli kasutuses. Peahoone vastu ehitati 1950ndatel aastatel uus neoklassitsistlik hoone, kuid mõisakompleksis on siiani säilinud mitmeid 19. sajandi alguse kõrvalhooneid. Vt. ka www.arcovara.ee/porkuni
Allikad: mõisaportaal www.mois.ee, Arco Vara
Kommentaarid