Tallinnas Paljassaares toodetavad prügikogumise vaakumsüsteemid on esteetilised ja väga praktilised kitsastes oludes, kuid ka väga kallid.
Vaakumsüsteem tasub end ära eelkõige tööstuspiirkondades ja spetsiifilistel tegevusaladel nagu haiglad, lindlad, toiduaine- ja kalatööstus. Tasuvusnäitajad paranevad, kui prügikogumise vaakumsüsteem rajatakse suuremasse tööstuskompleksi. Kujutan siiski ette, et vaakumsüsteemi tasuvusaeg on väga pikk.
Eesti puhul on vaakumsüsteemid suhteliselt utoopilised ja pigem tulevikumuusika. Arvan, et neid hakatakse enne elamupiirkondadesse rajamist kasutama siinsetel tööstusobjektidel. Esteetiline väärtus oleks vaakumsüsteemidel ja muudel maaalustel jäätmesüsteemidel Eesti elamupiirkondades aga küll. Laheneks kohe haisu ja lendprahi probleem ning tänavalt ligi astunud inimesed ei saaks enam jäätmekonteinereis sorida.
Senini levinud jäätmekäitlussüsteemide muutmiseks on vaja kolme huvilist, kelleks on kohalik omavalitsus, jäätmekäitleja ning kinnisvaraarendaja. Jäätmeveosüsteemid peavad olema jõukohased mitet üksnes kinnisvaraarendajatele ning jäätmetekitajatele, vaid ära tasuma ka jäätmekäitlusettevõtteile.
Elamupiirkondades võiks vaakumsüsteemi või muu maaaluse jäätmekäitlussüsteemi kasutuselevõtt tulla kõne alla juhul, kui seda nõuab näiteks kohalik omavalitsus või on tegemist suuremat sorti elamupiirkonna arendamisega, kus jäätmekäitlussüsteemi investeering jaotatakse paljude kinnistuomanike vahel. Sel juhul tuleb investeering koduomaniku kohta väiksem.
Eestlased on väga praktilised inimesed. Meil pole piisavalt maksejõulist elanikkonda ega neid, kes ostaks korteri vaid jäätmekäitlussüsteemi järgi, sest selles piirkonnas on lahe elada. Eelkõige sobivad vaakumsüsteemid ruumipuuduse all kannatavatesse suurlinnadesse, kus need pakuvad lisaks praktilisusele ka esteetilist väärtust. Näiteks Singapuri võivad vaakumsüsteemid sobida küll. Seal tasuvad need ilmselt ka ära, kuna Singapur on kinnisvara hindadelt ja elamiskuludelt üks kallimaid linnu maailmas.
Olen kokku puutunud Hollandi jäätmekogumissüsteemidega Den Haagis. Kes Den Haagi linna tunneb, teab, et seal on tänavad kitsad ja ruumi alati vähe. Seal on prügi kogumine lahedatud väikeste maapealsete prügikastidega, ühte viskad pudelid, teise paberi, kolmandasse olmejäätmed. Prügiveoauto tuleb vastavalt vajadusele ja tõstab maaaluse konteineri väikese kasti küljes olevast aasast veoauto kohale, teeb konteineri põhja lahti, jäätmed kukuvad välja ja seejärel laseb autojuht konteineri maa sisse tagasi. See ei võta kaua aega ja teised autojuhid suhtuvad ootamisse mõistvalt.
Kokkuvõttes võib öelda, et tulevikku suunatud tehnoloogiaga jäätmete torukogumissüsteemid on maailmas juba laialt levinud. Praegu tasub Eestis ära veel senise tehnoloogiaga jäätmekäitlus, kus jäätmed veetakse ära prügiautodega. Kui kütuse hind tõuseb, hakatakse aga varem või hiljem kaaluma ka alternatiivsete tehnoloogiate kasutamist.
Kommentaarid