Kutseline maakler Aime Opermann võis veel aasta tagasi oma senise tööelu kahte võrdsesse ossa jagada: 15 aastat floristina lilleäris ja sama palju maaklerina kinnisvaraäris. Tänaseks on tal kinnisvarakogemust 16 aastat, neist 14 on ta juhtinud Arco Vara Viljandi osakonda.
Tundub, nagu oleks kinnisvaravaldkond Aime välja valinud ja mitte vastupidi. Veel 2004. aastal pidas lilleseadjaks õppinud Aime Viljandis lillepoodi ja hulgiladu – juba viieteistkümnendat aastat. Sel ajal hakkasid aga suured kaubandusketid väike-ettevõtjaid turult välja suruma. Märganud ajalehes kuulutust, et kinnisvarafirma Vestman otsib sekretäri-juhiabi, otsustas Aime kandideerida.
„Olin jõudnud juba kolmandasse vooru, kui öeldi, et neil pole uut sekretäri siiski vaja. Aga kuna ma neile meeldisin, pakkusid nad mulle võimalust maaklerina tööle hakata. Ma ei teadnud sellest tööst mitte midagi, aga mõtlesin, et võiks ju proovida,“ jutustab Aime.
Esimesele proovikõnele sai ta kohe eitava vastuse ja see ehmatas korraks ära. Tööpäeva lõpus helistas see inimene siiski tagasi ja ütles, et aga miks mitte! „Saingi esimese maja müüki, panin kuulutuse üles ja huvilised hakkasid kohe helistama. Palusin kolleegi, et ta tuleks ja näitaks ette, mismoodi maja tutvustamine käib.“
Tagantjärele tunnistab Aime, et esimene kinnisvaranäitamine oligi paras õppetund. „Kutsusin kõik huvilised samal ajal, maja oli rahvast ja suminat täis, keegi ei teadnud, kellelt midagi küsida. See oli viga,“ nendib ta.
Ent lugu lõppes kenasti. „Ostjad olid hästi toredad ja nende perekonnanimi oli huvitaval kombel sama, mis selle koha bussipeatusel – Viilupi,“ ütleb Aime muheledes.
2005. aastal alanud kinnisvarabuum ei andnud Aimele võimalust rahulikult uude ametisse sisse elada. „Tohutu virvarr käis ümberringi! Käisin mõnda korterit vaatamas ja kuulutust ei jõudnudki üles panna, sest huvilised juba ootasid kontoris – kogu aeg käidi küsimas, kas midagi on müüki tulemas. Hinnad kerkisid meeletult, tehinguid oli väga palju ja ma arenesin väga kiiresti,“ räägib ta.
2006. aasta suvel plaanis Arco Vara Viljandis oma esinduse avada ja Aime kutsuti seda juhtima. „Meil oli Vestmanis hästi tore kollektiiv ja mulle oli see otsus väga raske. Aga samas oli juba kuulda, et Vestman hakkab keskenduma metsale ja maale, mitte elukondlikule kinnisvarale. Nii juhtuski, et tulime 2006. aasta sügisel kogu tiimiga Arco Varasse üle.“
Uus algus ei olnud kerge. „Uued süsteemid ja korraldused tundusid nii keerulised. Pidin kogu oma objektiportfelli maha jätma ja hakkama kõike uuesti üles ehitama. Esimesed paar kuud – enne kui Nordea pank oma uude hoonesse kolis – töötasime viiekesi ühes väikeses toas, millest nüüd on saanud meie koosolekuruum.“
Ent pole halba ilma heata. „Ma arenesin Arco Varas väga kiiresti. Hakkasin käima üle-eestilistel juhtide koosolekutel, tuli esineda ja argumenteerida. Olin osakonnajuhtide seas sel ajal ainus naine. Mind pandi väga palju proovile, aga see kõik on olnud huvitav ja tulnud kasuks,“ nendib Aime tagantjärele.
Nüüdseks on temast saanud üks hinnatumaid kinnisvaramaaklereid. 2018. aastal tunnustas Arco Vara Aimet aasta tegija tiitliga ja eelmisel aastal pälvis Aime juhtimise all tegutsev Viljandi osakond aasta osakonna tunnustuse.
Pärast 16 aastat kinnisvaramaaklerina tõdeb Aime, et selle ameti juures on teda hoidnud töö vaheldusrikkus. „Mitte ükski päev pole teise sarnane! Kogu aeg tulevad uued kliendid ja samas on nii tore, kui vanad pöörduvad tagasi,“ ütleb ta ja toob näiteks hiljutise tehingu, mis algas kirjaga „Tere! Me kohtusime Teiega esimest korda aastal 2015 ...“.
Et pingelises maakleritöös mitte läbi põleda, peab Aime ääretult oluliseks nauditava hobi olemasolu. Ta ise armastab oma sõnul üle kõige looduses viibida. „Lõõgastumine on oluline – et sul on midagi, millest ammutad energiat. Minu jaoks on see liikumine,“ ütleb ta. Ta on palju aastaid mänginud tennist ja viimasel ajal rannatennist, sõidab palju jalgrattaga, ujub, teeb kiirkõndi ja võtab koeraga ette pikemaid jalutuskäike. „Ma armastan väga hommikust ujumist, käin sügiseni hommikuti meres või järves – see on minu käivitaja,“ ütleb ta. Talvisel ajal on ta sage ujula külastaja ning saunaõhtutel ei jäta ta tiigis või järves käimata, isegi kui enne on vaja jäässe auk raiuda. „Külm vesi annab tõeliselt hea energia!“ kinnitab Aime.
Loomulikult pole ta kaotanud armastust lillede vastu. Suurtesse aianduskeskustesse või lillepoodidesse võib Aime end lausa tundideks unustada.
Kui Aime lugu sind inspireeris, võta julgesti meiega ühendust või saada enda CV aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.!
Kommentaarid