Sügisel hakatakse aeda vähehaaval talveks ette valmistama, aga kuna viimase aja talved on olnud niivõrd mittetalvised, võib lausa tekkida tunne, et aias polegi vaja midagi teha. Mõned taimed vajavad siiski hoolt, muru niisamuti. Neil, kel on aias ka peenrad, vilja- ja marjapuud, on töid-tegemisi sügisel rohkem.
Kuidas iluaed külmade tulekuks ette valmistada?
Aiapidajad arutlevad ikka ja jälle, kas lehti riisuda või mitte, sest talvituvate kasulike putukate seas on ka kahjulikke, kes riisumata lehtedes mõnusa peidupaiga leiavad. On puid, mille lehed kõdunevad väga kaua, ja kui sellised puud aias või selle ääres kasvavad, paneb see aiapidajale lisakoorma. Igatahes on nii sügisesed lehed kui viimane muruniide – kui need pole taimehaigustesse nakatunud – hea materjal kompostikasti. Lehed võib koguda ka eraldi, ladustada traatvõrgust kasti või musta kilekotti ja oodata nende kõdunemist. Vähese toitainesisaldusega lehekompost parandab hästi mulla struktuuri ja sobib ka multšimiseks.
Pehme kliima võimaldab murul sügisel pikaks kasvada. Selle peaks enne külmade saabumist veel mõõdukale kõrgusele pügama, vastasel juhul võib murule kogunev niiskus tekitada hallituslaike. Lehtedel ning pikal murul säilivad hästi ka taimi kahjustavad viirused ja haigused. Ehkki tundub, et sügisel muru ei kasva, teeb ta seda siiski, ka kergete miinuskraadidega. Sügisel on niitmiseks sobivat kuiva ilma raskem leida, kuid õnneks kasvab ka muru sügisel aeglaselt. Uut muruseemet soovitatakse samuti just sügisel külvata, külmadeni välja – idanema hakkab see niikuinii alles kevadel.
Lillevarred tuleks ära lõigata siis, kui need on külmast koledaks muutunud. Kuid on püsikuid ja põõsaid, mille koltunud varred mõjuvad kaunilt terve talve, näiteks puishortensiad või mõned kõrrelised. Külmakartlikud taimed tuleks kas multšida või kanga või kuivade puulehtedega katta. Okaspuud on tihti päikesehellad ja vajavad kaitset hoopis kevadiste kiirte eest. Päikesekaitsekanga kinnitamiseks tuleks aga vaiad maasse lüüa juba sügisel enne maa külmumist, näiteks novembris. Rooside talvekaitseks mullatakse roosipõõsad kuni 20 cm üles, oksad lõigatakse tagasi 5.–6. punga kõrguselt, alles jäetakse tugevad noored puitunud oksad. Suurema külma kaitseks ja lume kogumiseks tuleb põõsas katta ka kuuseokste või kangaga.
Madalad ja betoonist tiigid võiks tühjaks lasta või kinni katta, et sinna ei koguneks vett, mis hiljem külmudes betooni lõhuks. Kui tiigis kasvavad vesiroosid, siis need viiakse tavaliselt kuiva keldrisse talvituma.
Kuidas tagada aia ilu ka lumeta talvel?
Kuna meie talved on lumevaesed, ei saa oodata, et lumi katab kõik ja aed on ilus valge kogu talve. Kindlasti on vaja mõelda, kuidas peita kõdunevad või külmunud taimeosad. Viimase võimaluseni võiks hoida aias värve – dekoratiivkapsad ja sügisastrid on tavaliselt viimased, mis veel külma kannatavad, krüsanteemid ja eerikad on ka päris kaua ilusad. Kanarbikud ja igihaljad taimed pakuvad silmailu terve talve. Kui taimede peale kindel olla ei saa, siis sobivad talveks suvelillenõudesse ka männi-, kuuse- või kadakaoksad.
Kui külmaõrnu taimi multšida, tuleks arvestada, et tõenäoliselt lund ei tule ja paljas multšikiht ei pruugi olla esteetiline vaatepilt. Kui turvas on kaetud näiteks roheliste kuuseokstega, on see oluliselt kaunim.
Mida teha järgmise aasta hea saagi nimel?
Õunad, porgandid ja muud viljad valmivad ja vajavad korjamist. Ka siis, kui kõiki õunu ei jaksa ära süüa või hoidistada, tuleks mädanenud viljad haiguste ennetamiseks puu alt ära koristada. Okaspuudel võivad seenhaigused ilmneda juba sügisel (soomustel mustjaspruunid laigud), seega on oktoobri teine pool parim aeg sügiseseks profülaktiliseks taimekaitsevahenditega pritsimiseks. Varisenud okkad tuleb kokku koguda ja põletada.
Taimede talvekindluse tagamiseks on kasulik neid sügisel korralikult kasta ja sügisväetisega väetada – nii vanemaid kui ka äsja istutatud taimi. Paljasjuurseid istikuid ja pakasekindlaid puittaimi soovitatakse istutada just sügisel, oktoobris. Ka püsililled on sügisväetise eest tänulikud. Puudel ja põõsastel on juurestik sama lai kui võra, seega tuleb väetist puistata mitte tüve ümber, vaid võra laiuselt. Väetamiseks on paras aeg septembris.
Kevadise kauni aia saamiseks istutatakse sügisel mulda tagasi tulbisibulad, mis suvel üles võeti. Soovitatav on oodata ilma jahenemist kuni 9 plusskraadini, istutada võib kuni maa lõpliku külmumiseni. Vahekaugus võiks olla suurematel sibulatel 5–6 cm, väiksematel vähem. Istutuskorvidesse soovitatakse lisada ka väetist – see aitab sibulatel kergemini juurduda.
Kommentaarid