Kuna me oleme Leenuga mõlemad igasugustes kinnisvaragruppides ja jälgime ka erinevaid kinnisvaraportaale, siis aegajalt võtame ikkagi lahti mõne objekti, mis vähemal või rohkemal määral “kõnetab.” Ehk siis jah, me hoiame jätkuvalt kinnisvaraturul silma peal ja nillime endale kodu. Olgu selleks siis korter, ridakas või muu vahva objekt, kuigi eelistaks ja unistaks ikka majakesest aiaga.
Alles hiljuti leidsime meie tuttava kortermajas ühe korteri, mis küll kõnetas, kuid seda hoopiski teisel moel kui oleks pidanud. Nimelt küsiti ühe Mustamäe lõpus oleva kahetoalise korteri eest sellist hinda, et sama raha eest oleks saanud juba linnast välja poolteist maja – 297 tuhat! Eurot! Mul endal tekkis lihtsalt küsimus, et kuidas on võimalik, et see korter on sellise hinnaga üldse üles pandud. Miks see maksis nii palju? Mis selles nii erilist oli?
Samas leiab kahetoalise korteri kesklinnas, mis maksab kordades vähem – 86 000 eur. Minu jaoks puudus loogika – kuidas üks maksab kolm korda rohkem kui teine? Seda enam, et selles esimeses toimus terror ja korteril oli karmavõlg ja ma ei tea mis ajuvabadus veel.
Kuna mul oli just hiljuti tööalaselt vaja kinnisvarahindajat leida, siis pöördusin – kuhu ikka mujale kui vana tuttava poole. Tegelikult oleme me tuttavad juba kena kümme aastat, aga nagu vahest elus ikka, siis jääb mõnikord suhtlus pooleli. Kuid õnneks viib elu ja töö inimesi taas kokku. Nii oli ka meie puhul. Ehk siis kunagine Tartust alguse saanud tutvus kulus nüüd vägagi marjaks ära. Jane Jürgenson töötab Arco Varas kinnisvarahindajana spetsialiseerudes just eluotstarbelistele objektidele (korterid, majad, krundid) ehk inimkeeli öeldes kodudele.
Kui aus olla, siis ma ei ole kunagi väga süvenenud sellisesse ametisse nagu kinnisvarahindaja. Okei, ma saan nime järgi aru, mida ta nagu teeb, aga samas ma saaks ju ise ka teisi samalaadseid kortereid ja maju vaadates mõelda, et mu maja on just nii palju väärt. Aga päris nii ikka ei ole. Ehk siis kinnisvarahindaja töö on pisut teistmoodi kui mina oma naiivse peaga mõtlesin.
Tsiteerin Jane enda sõnu kui ma küsisin ta käest, et miks ma just tema teenust peaksin kasutama:
"Paljud kinnisvaravara omanikud mõtlevad, et teavad ise täpselt, kui palju nende vara väärt on, kasutades selleks kinnisvaraportaalides olevaid kuulutusi, nagu sinagi mõtlesid teha. Aga tihti on müügis olevad varad ülehinnatud ja mõningatel juhtudel ka alahinnatud. Portaalides on tegemist pakkumishinnaga, mitte müügihinnaga. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast ongi tarvis kinnisvarahindajat, kuna meil on olemas juurdepääs reaalselt tehtud tehingutele ning eluotstarbelise kinnisvara turuväärtus leitaksegi enamasti võrdlusmeetodi teel, st et võrreldakse hinnatavat vara sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas konkreetsest tehingust ja varast tulenevaid erisusi ning leitakse hinnatava vara väärtus. Üldiselt ei ole võimalik ostja valmis maksma vara eest rohkem kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse."
Eksperdi käest nõu küsida on muidugi alati keeruline, sest tihti läheb asi liiga peeneks, aga tavaline inimene ju ei mõista erialast terminoloogiat. Siis lisas Jane meie vestlusesse kohe ka ühe Arco Vara maakleri, kes omalt poolt asja pisut selgitama hakkas. Kuhu ma küll end mässisin, eksole? Ma tahtsin ju ainult teada miks see korter nii kallis on.
Birgit Spiridonov ütleski, et tegelikkuses ei ole asi nii lihtne kui esmapilgul paistab ja enamik arvab. Nimelt on kinnisvara müümine ja ka ostmine keerulisem kui poest tikutoosi soetamine.
"Minu töö ongi pakkuda oma klientidele üle ootuste kinnisvara kogemusi ning aidata neid kogu protsessi juures algusest lõpuni. Ostjate või müüjate leidmisest juriidiliste küsimusteni välja. All-inclusive nagu öeldakse"
Ma muideks just vaatasin Arco Vara kodukat ja tuleb välja, et minu tutvusringkonnast töötab seal kuus inimest. Ühes firmas, kuus inimest, on minu silmis ikka päris palju.
Kuid tuleme nüüd tagasi kinnisvarahindaja ning tema töö sisu ja otstarbekuse juurde. Küsisin Janelt ka seda, et okei, sa hindad mu kinnisvara ära ning Birgit aitab mul seda müüa, aga mis saab siis, kui mul ei olegi kodu? Ma alles tahan osta maja või korterit? Mis siis saab? Leian netist kuulutuse, mida ei vahenda otseselt Arco Vara, vaid keegi muu, aga mulle tundub, et see hind võib-olla on liiga kallis või siis vastupidi, liiga odav.
"Mina abistan ennekõike inimesi, kes otsivad omale uut kodu ja soovivad selle ostmiseks pangast laenu saada või müüjaid, kes soovivad teada õiget turuväärtust ning tellivad selle jaoks minult eksperthinnangu (kõnekeeles hindamisakt (mitte, et see oleks kõnekeel=)). Kinnisvara omaniku jaoks on kodu alati väärtuslikum kui ostjate silmis. Vahepeal juhtub ka seda, et küsitakse liiga väikest summat (mitte, et mina kui ostja nuriseks). Selleks, et saada oma vara eest õiglast hinda või osta normaalse hinnaga kodu, ongi tarvis tellida eksperthinnang (või kasutada hoopiski Birgiti abi, kes aitab koostöös minuga õige müügihinna paika panna.)"
Kui ma kõike seda loen, mida Jane kirjutab, siis ma lihtsalt tahakski Jane kaasa võtta ja käia erinevates majades, et ta ütleks mulle, kui palju TEGELIKULT mingid majad väärt on. Sest lapates kinnisvaraportaale on mõned ikka väga idiootse hinnaga. Saa sa nüüd siis aru, kas hinnad on teadlikult sellised (loe kasumiahnuse ajendil) või naiivsusest?
Birgit ütles, et maaklerite teenuseid kasutatakse väga altilt, kuid hindajatega on natukene nagu teisiti. Neid pigem kardetakse. Mina muideks nende hulgas, sest ma reaalselt ei ole täpselt aru saanud, mis nende töö mõte on ja kui suure kaalukausiga ja üleüldse on mulle alati tundunud, et nende teenus on hirmkallis. Miks?
Tegelikkuses kulub hindajal ikka päris palju aega, et üks eksperthinnang valmis saada. Kõigepealt tuleb hinnangutellija soovid ja vajadused välja selgitada, sellele järgneb vara ülevaatus, siis tundide pikkune töö – kokku kirjutamine ja võrdlusobjektide otsimine ning võib juhtuda, et hiljem tuleb veel pikalt hinnangutellijale selgitada, miks on saadud just selline tulemus. Kui kõik see aeg kokku arvestada, siis enam ma ei arvagi, et hinnangu maksumus üle mõistuse kallis oleks.
Ma julgeks tegelikult väita, et Jane, kui kinnisvarahindaja, töö on lausa vältimatu.
Aga miks siis loo alguses mainitud korter nii palju maksis? Mida nii erilist selles oli? Mis tõstis selle hinna kolmekordseks? Selgus, et korterit ise müüv omanik on pisut nupust nikastunud, sest miks muidu on tema kuulutuses selline kirjeldus:
"Loovutan müüdava varaga seoses tekkinud nõudeõigused! KARMA võlad ei aegu ! Põhjalikuma kirjelduse kinnisvaral toimunust anname ostjale üle pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Helistage ja tulge vaatama (minu tervisliku seisundi tõttu palun tulla kuni 2 inimest korraga!). Ostetud pinnale elama asunutele hakkas toimuma pidev TERROR!, mida nooremad lapsed ei suutnud elamispinnal taluda ja nad eelistasid olla muja aga mida jõustruktuurid (võimuesindajad!), pressiesindajad on soosinud!"
Sellise juhtumi puhul ongi kergem see, et ma helistan Janele ja Birgitile ning ütlen, et kuulge ma tahaks seda korterit, aga mitte sellise hinnaga ja nemad ajavad asjad minu eest korda ning mul ei jää muud üle kui minna panka, notarisse ning seejärel juba uude koju. Endal peavalu vähem ja elu ilusam.
Kokkuvõtteks võib öelda, et inimesed peaksid julgemalt pöörduda kinnisvarahindajate poole, kuna tasu, mida hindajale makstakse on kindlasti palju väiksem kui need üle makstud tuhanded või kümned tuhanded, mida mõned inimesed arvavad oma elamiste eest saavat, ja sina lihtsalt säästa saad :)
Ja kuna ma siin pikalt ja laialt Janest kirjutasin, siis tellides Janelt kinnisvarahindamise teenust ja mainides sooduskoodi “marimell”, saate tema pakutavatelt teenustelt -20% allahindlust. Jane kontaktid leiad siit.
Allikas: Meelis Tomson, Marmell blogi
Kommentaarid