Eesti seadusandja on pannud kohustuse uurida tehingutesse jõudva raha päritolu ka kinnisvaravahendajatele. Ostjad ja müüjad ei peaks pahandama ega tehingust loobuma, kui maakler küsib raha päritolu või ettevõtte lõppomaniku nime. Maakleril on siin tegelikult suurem roll, kui välja paistab.
Rahapesu on tavaliselt mitmekihiline ja ülikeeruline tehingute jada, mille lõpp peab paistma võimalikult usaldusväärne, sest rahapesu eesmärk on vara tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamine. Kinnisvaramaaklerid ja meie ostu- või müügikliendid võivad selle jada sees protsessile pahaaimamatult kaasa aidata, tehes oma tavapäraseid toiminguid aimamata, kust kinnisvara ostuks saadud raha kunagi on tulnud või kuhu see hiljem edasi (või tagasi) läheb. Selleks hetkeks, kui raha jõuab kinnisvaratehinguteni, võib see olla käinud läbi juba mitmed muud näilised või teeseldud tehingud, mille algus on kuskil väga-väga kaugel.
Rahapesu ja terrorismi tõkestamise sõel koosneb siin kolmest kihist: pank, notar ja maakler. Tõkestamise meetodid on nagu ahel, mille tugevus sõltub kõige nõrgemast lülist. Väidan, et kui jätad tähelepanuta ühe lüli kolmest, siis pole ahel piisavalt tugev. Maaklerid on kui lisasõel pankade ja notarite vahel, aga maakleri ja kliendi omavahelist suhet ei saa alahinnata. Kõik algab inimesest ja me maakleritena teame, et oluline on usalduslik suhe kinnisvaramaakleri ja müüja/kliendi vahel, vastasel juhul jääb vajalik info kas küsimata või vastamata. Alati ei piisa ka nentimisest, et seda nõuab seadus – oma privaatsust hindavaid kliente on turul endiselt palju. Meie kliendiks on enamasti siiski müüja, temaga sõlmitakse maaklerileping ja kõik maaklerid peavad müüja usalduse saavutamist oluliseks. Ostjat vaatame tihti juhusliku ja ainukordse suhtena, temaga ei pruugi korduvat kontakti tekkidagi. Aga ka maakleri ja ostja vahel peaks olema sedavõrd turvaline suhe, et ostja/klient ei ehmataks ära raha päritolu ja juriidilise isiku puhul tegeliku kasusaaja nime küsimisest. 99% inimestest ju ei saa raha kuritegelikul teel ega ole teadlikult paha tegemas ja seepärast ei ole vaja ka karta sanktsioone üksnes ankeedi täitmise pärast, küsigu seda siis maakler või notar. Maaklerilt oodatakse siiski , et nad oskaksid nii müüjale kui ka ostjale rääkida igasugustest teemades: tulumaksust, käibemaksust, servituutidest kuni rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse säteteni välja ning saavutaksid suhte, mida formaalsuste täitmine ei kahjusta.
Mida maaklerilt oodatakse?
- Tunne oma klienti
- Jälgi norme ja rakenda hoolsuskohustust
- Teata kahtlastest tehingutest
Alates 2019. aasta oktoobrist ei tohiks ühelegi maaklerile üllatuseks olla, et temalt oodatakse seadusega pandud kohustuste täitmist.
Norm (Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus RahaPTS) ütleb, et rahapesu andmebürood tuleb teavitada kõigist tehingutest, millega seotud sularahasumma ületab 32 000 eurot ja mille päritolu tundub kahtlane. Teavitama peaksid kõik, kes tehinguga kokku puutuvad. Maakleritele tundub kindlasti, et aga notar juba ju kontrollib ja teavitab niikuinii; pank, kuhu raha liigub, teavitab samuti. Milleks siia veel maakler segada, kelle käest isegi raha läbi ei käi, kes sellest vaid kuuleb.
Siiski, kui ostja räägib soovist maksta sularahas ja summa on suurem kui 32 000 €, on tegemist summaga, mis on kvalifitseeritud kahtlasteks ja seetõttu tuleb sellega tegeleda nii maakleril kui ka notaril. Piltlikult öeldes muutub sõel sellevõrra tihedamaks ja tõhusamaks, kui palju inimesi neile pandud kohustusi ka tegelikult täidab. Kui tõesti on tegu mõne varasema vara müügist saadud sissetuleku või elu jooksul kogutud säästudega, saab maakler ka kergemalt hingata, sest seda päritolu on kerge tõestada. Aga kui selle raha toob tehingusse inimene, kellel kunagi midagi pole olnud ja on müüdava maja omandanud kuu aega tagasi? Või on kliendiks välismaal registreeritud ettevõte, kelle kohta isegi esmast taustainfot on raske leida. Eesti ettevõtjad peavad avaldama info tegelike kasusaajate kohta, kuid muude riikide juriidiliste isikute puhul see nii pole. Pealegi on maakleritel võrreldes näiteks notaritega üsna keeruline klientide tausta kontrollida. Me saame andmeid hankida üksnes kliendilt endalt või avalikest allikatest, nagu Google, Krediidiinfo, äriregister jms. Nii et päris kõike maakler teha ei saa, aga seda, mida saab, tuleb teha.
Seadusandja on RahaPTS ja Rahapesu andmebüroo juhiste kaudu teinud ka kinnisvaramaakleri elu kergemaks ja sõnastanud loetelu asjaoludest, mida jälgida ja mille alusel kliendi turvalisuses veenduda. See, kuidas maakler kliendilt info saab ilma omavahelist suhet kahjustamata, sõltub maakleri oskustest. Ka oodatakse maakleritelt sellealaste sisemiste protseduurireeglite kehtestamist, eesmärgiga kirjeldada ettevõtte poolt teenuse osutamisel seaduse nõuete kohaldamiseks rakendatavaid protsesse ning tegevusi nii, et kirjutatu oleks täitjatele arusaadav ning protseduurid täidetavad. Eelkõige aga tähendab see, et maakleril on läbi mõeldud, milline info on kliendi või tehinguspetsiifilisuse tõttu oluline, kuidas ta seda küsib, säilitab ja mida selle infoga peale hakkab.
Kõik algab lepingust, lepingu sõlmimisel tuleb klient tuvastada ehk veenduda, et klient on just see, keda ta väidab enda olevat. Hea tuttava või naabrinaise puhul võib küll tunduda absurdne ID-kaarti küsida, aga kui see endale ja naabrinaisele sõnastada kui seadusest tulenev rutiinne protseduur, siis saab teemast palju kergemini üle.
Kui maakler on teadlik, milleks rahapesu ja terrorismi tõkestamise reeglid on loodud, milline on tema roll ja mõju kogu protsessis, siis teab ja oskab ta kliendile selgitada ka küsimustele vastamise vajadust. Parem, kui info raha päritolu kohta saaks ostja anda maaklerile kohe alguses, et tehingud ootamatult ära ei jääks ja maaklereid hiljem näiteks usaldamatuses ei süüdistataks. Kui ostjad teavad, et rahapesu tõkestamisega seoses neile kasvõi notaribüroos küsimusi esitama hakatakse ja ankeet täita palutakse, on neil aega vaim selleks ette valmistada. Vastikustunne igasuguse bürokraatiailmingu vastu on sageli põhjendatud teadmatusest või ootamatusest, samas – kui paljud kliendid siis ikkagi tahaksid, et nende teadmatusest tehtud tehingud aitaksid kaasa terrorismile?
Kui teil tekib kinnisvara vahendamisel küsimusi seoses rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusega, siis võtke meiega julgelt ühendust.
Kommentaarid