Uue kodu ostmine on enamiku inimeste jaoks üks elu olulisemaid otsuseid. Sageli tehakse see südame ja emotsiooni, mitte ainult mõistusega: avar elutuba, ilus siseviimistlus ja hea asukoht võivad jätta nii positiivse mulje, et ehitustehnilised probleemid jäävad märkamata ning puudused selguvad alles pärast tehingut.
Toon välja seitse probleemi, millega ehitusspetsialistid järelturukorterite ülevaatusel kõige sagedamini kokku puutuvad.
- Korterelamu seisukord on jäetud tähelepanuta
Korter on vaid osa tervikust, oluline on hinnata kogu korterelamut. Kui see on täielikult renoveeritud, teab omanik juba ette arvestada renoveerimisega seotud laenumaksete ning remondifondi kuluga.
Kui maja on renoveerimata, võivad suuremad tööd alles ees seista. Fassaadi, katuse või tehnosüsteemide uuendamine tähendab korteriomanikele sageli märkimisväärseid lisakulusid.
- Seadustamata ümberehitused
Järelturukorterites kohtab sageli muudetud planeeringuid. Näiteks on rõdu ühendatud elutoaga, köök viidud elutuppa, eemaldatud kandvaid või mittekandvaid vaheseinu, muudetud ruumide kasutusotstarvet.
Probleem ei seisne muudatuses endas, vaid selles, kui puuduvad vajalikud kooskõlastused, projektist pole kinni peetud või puudub see üldse. Omavolilised ümberehitused võivad tähendada, et pank ei ole nõus ostu finantseerima, seab karmimad tingimused või seab laenu väljastamise eelduseks muudatuste seadustamise.
- Ilus vannituba ei tähenda kvaliteetset tööd
Praktikas ilmneb sageli, et korteri remont on küll visuaalselt korrektne, kuid tehniliselt puudulik. Kõige enam on probleeme
- puuduliku hüdroisolatsiooniga
- valesti paigaldatud torustikega
- niiskuskahjustusega aluspõrandates
- ebakvaliteetsete viimistlustöödega.
Eriti suur on risk vanemates puitmajades, kus niiskuskahjustused võivad mõjutada kogu hoone konstruktsioone.
- Tuleohtlik elektrisüsteem
Üks sagedasemaid riske on omal käel või ebapädevalt tehtud elektritööd. Kui elektrisüsteemi on ümber ehitatud ilma nõuetekohase projektita, võib see kujutada endast reaalset tulekahjuriski.
Selliste tööde parandamine võib hiljem osutuda väga kulukaks!
- Remondikulu kujuneb prognoositust oluliselt suuremaks
Esmapilgul võib tunduda, et korter vajab vaid värskendamist, kuid tegelikud kulud võivad olla märksa suuremad. Näiteks võib ainuüksi vannitoa kapitaalremont maksta 10 000–15 000 eurot. Elektrisüsteemi täieliku uuendamise kulu võib kolmetoalises korteris ulatuda samuti mitme tuhande euroni.
Seetõttu tasub enne ostu hinnata mitte ainult viimistlust, vaid ka tehnosüsteemide tegelikku seisukorda.
- Korteriühistu tegevuse kohta ei tunta huvi
Hästi toimiv korteriühistu tähendab enamasti korrastatud dokumentatsiooni, läbimõeldud parkimiskorraldust ning järjepidevat maja hooldust. Lisaks tasub uurida,
- kas maja on plaanis renoveerida
- kui suur on remondifond
- kas ühistul on laene
- kuidas on korraldatud parkimine.
Need küsimused mõjutavad otseselt tulevasi igakuiseid kulusid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõige kallimad probleemid on sageli peidus. Ehitusspetsialistide kogemuse põhjal ilmnevad järelturukorterites sagedamini järgmised puudused:
- liigniiskus
- puudulik ventilatsioon
- hallitus
- amortiseerunud torustikud
- osaliselt mittetöötav elektrisüsteem
- niiskuskahjustusega põrandad
- puudulik hüdroisolatsioon sanitaarruumides.
Need probleemid ei pruugi korteri vaatamisel silma paista, kuid nende kõrvaldamine võib hiljem tähendada olulisi lisakulutusi.
Korteri ost on suur investeering ning mõnesajaeurone sõltumatu ehitustehniline ülevaatus võib aidata vältida hilisemaid tuhandeid eurosid maksma minevaid halbu üllatusi. Kui soovite enne ostu saada objektiivset hinnangut korteri tegeliku seisukorra kohta, tasub kaasata sõltumatu ekspert. Ehituskaitse Büroo teostab ehitustehnilisi ülevaatusi, aitab tuvastada varjatud puudusi ning annab ostjale selge ülevaate võimalikest riskidest enne tehingu sõlmimist.
Korteri ostmine ei peaks põhinema ainult emotsioonil. Professionaalne ehitustehniline ülevaatus aitab teil teha läbimõeldud ja turvalise investeeringu.
Kommentaarid