loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Rõuge vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabala küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kadrina alevik
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Lepna alevik
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Märjamaa alev
  • Marksa küla
  • Meegaste küla
  • Melliste küla
  • Mereäärse küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurmsi küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tori alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Haritav maa on olnud Eestis kõige tulusam investeering

Samal ajal kui elukondlik kinnisvaraturg on asunud jahenema, on käesoleval aastal näidanud keskmisest tugevamat kasvutrendi ennekõike metsamaa. Haritava maa hinnakasv on samaaegselt püsinud võrdlemisi sarnases tempos nagu aasta tagasi, kuid järjest enam on samuti märgata hinnakasvu piirkondlikku ja perioodilist kiirenemist. Sisuliselt on mõlema segmendi hinnatase jätkanud lineaarset kasvutrendi aastast 2004. II kvartalis kujunes Eestis metsamaa mediaanhinnaks 2561 €/ha ning haritaval maal 2992 €/ha, III kvartalis olid hinnatasemed vastavalt 2869 €/ha ja 3200 €/ha. Metsamaa hinnatase kasvas III kvartalis aasta baasil 30% ning haritav maa veidi tasakaalukamalt 9,2% võrra. I kvartalis võis metsamaa aastast mediaanhinna kasvu märgata aga 27% ning II kvartalis koguni 54% juures.

Majandus- ja finantskriisi mõju oli metsa- ja põllumaadele pigem vähene

Nii metsa- kui ka haritava maa puhul on iga-aastaselt tegemist järjest kõrgemate hindadega, mida pole veel ajalooliselt Eestis esinenud. 2008. ja 2009. aasta sündmused viisid kogu kinnisvaraturul hinnataseme ja tehingute arvu langusesse, kuid majandus- ja finantskriis metsa- ja põllumaade osas kuigi olulisi turudünaamika muutusi kaasa ei toonud, metsa- ja põllumajandusliku kasutusotstarbega maad on sisuliselt jätkanud iga-aastast tempokat hinnakasvu.

Metsa- ja haritava maa hinnakasvu on panustanud alates 2004. aastast ennekõike Euroopa Liidu toetused, kuid majanduskriisi järgselt on vastav hoonestamata maade segment järjest enam käsitletav pigem kui investeerimistoode kui puhtalt põllu- või metsamajanduslike eesmärkidega kinnisvara. Eesti maatulundusmaade hinnad on võrreldes Lääne-Euroopa hinnatasemetega veel oluliselt madalamad, kuid põllumajandustoodete tootmismahtude ja ülemaailmse tarbimise kasvu jätkumise taustal jätkub siinne põllu- ja metsamaade hinnakasv. Kuigi metsamaade hinnakasvu on möödunud kvartalitel soodustanud osaliselt ennekõike varasemate perioodide soojad talved ning puittoodete osas kasvanud ekspordimahud, siis teisalt on hinnakasvu panustamas lisaks asjaolu, et suur hulk Eestis kasvavat metsa on lihtsalt jõudmas raieküpsesse ikka.

Maatulundusmaadega tehtav tehingute arv väheneb

Turuaktiivsuse alanemist on viimaste perioodide vältel toonud esile ennekõike asjaolu, et metsa- ja haritavate maade sobilikke pakkumisi on turul üha vähem. Suur hulk olemasolevast maafondist on juba koondunud suurmaaomanike kätte, kelle tõttu on üldine likviidsus turul alanenud, sest kinnistuid hoitakse kapitalikasvu teenimise eesmärgil portfellides võrdlemisi pikaajaliste positsioonidena. Vähenevate pakkumiste tõttu on sagenema hakanud ka väheväärtuslike kinnistute soetamine, mis on perspektiivis viimas ka näiteks raiesmike edasise hinnakasvuni, mille hinnatase on seni püsinud pigem madal. Seda, et maaturul on tehingute arvu kasv peatunud, peegeldab hästi ka statistika ettevõtete investeeringutest põhivarasse, mille juures investeeringud maasse pole 2015. aastast sisuliselt muutunud.

Sobilike pakkumiste vähesuse tõttu kuid siiski võrdlemisi tulutoova äri osas on tõenäoliselt väga suur hulk Eesti eraisikutest maaomanikest saanud mõnest või koguni mitmest ettevõttest kas telefonikõne või kirja, et neile kuuluvast kinnistust ollakse huvitatud ning sealjuures tehakse ka kohene hinnapakkumine. Hinnapakkumiste tegijate osas on aga reeglina tegemist vahendajatega, kes ei soovi maid soetada endale vaid soovivad neid vaheltkasuga maksimaalselt mõnekuulise vahega edasi müüa. Lõpptarbijateks on sageli välismaised investeerimisfondid või ka kohalikud suurmaaomanikud, kes on teatud piirkondades huvitatud oma positsioonide suurendamisest.

Varajased investeeringud põllumaasse on olnud äärmiselt tulusad

Metsa- ja haritava maa mediaanhinna kasv on alates 2004. aastast olnud tänavu III kvartali seisuga  vastavalt 248% ja 757%. Võrdlusena võib siinkohal tuua näiteks Tallinna linna korteriturult sama perioodi mediaanhinna kasvu, milleks on 150%. Isegi kui arvestada, et kogu selle perioodi vältel oleks Tallinnas asuv korter olnud üürilepinguga koormatud, mille juures üürikorteri brutotootluseks oleks iga-aastaselt hinnatasemelt 7% kuid lisanduvat kapitali iga-aastaselt ei reinvesteerita, on haritav maa ilma laenuvõimendust kasutamata olnud endiselt ligi 3 korda tulutoovam, stabiilsem ning riskivabam kui elukondliku üürikinnisvara pikaajaline investeering.

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

  Kinnisvara ostu- & üürisoovid

Margit Ringmaa
  +372 447 1430
  +372 5348 7644

Margit Ringmaa
  +372 447 1430
  +372 5348 7644

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?