Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Liia Koreline

Mida peab üürnik silmas pidama üürikorteri remontimisel

Võõra eluaseme renoveerimine on alati olnud ja on vastuoluline ning keeruline teema. Üüritava pinna puhul on oluline, et võtmete vastuvõtmisel ja üleandmisel rahuldaks üürikorteri seisukord mõlemaid osapooli.

Selleks peab eelnevalt sõlmitud üürilepingu enne allkirjastamist hoolikalt läbi lugema, et mitte ebameeldivate üllatustega kokku puutuda. Eluaseme remondiga seotud vastutus on piiritletud üürniku ja omaniku kohustustega. Lepingus võiks olla ära märgitud summa, mille ulatuses üürnik korteriremonti panustab.

See tähendab, et teatud piirides tasub üürnik remondikulud või maksab asendamist vajavate sisustuselementide eest. Lepingus peaks kirjas olema üks olulisim tingimus – üürnik on kohustatud omal kulul kõrvaldama kõik tema süül tekkinud kahjustused ja rikked. Kohusetundliku ja hooliva omaniku kohustuseks peaks olema korteris ajapikku kuluvad seadmed ja materjalid õigeaegselt välja vahetada. Üürilepingus peaks olema ka punkt, et üürnik on kohustatud teatud ajavahemike järel ja üüripinnalt lahkumisel tegema omal kulul kosmeetilisi remonditöid ning suurpuhastust.

Vastutus korteri seisukorra eest kandub osaliselt ikkagi üürniku kanda. Aus omanik peaks aga korteri või kogu hoone loomulikust vananemisest tingitud probleemid ise kõrvaldama. Näiteks praod laes või vananenud põrandakatted ja aknaraamid või amortiseerunud küttesüsteem, elektriseadmete kulunud osad või lõhkenud veetoru. Üürniku kaitseks võiks lepingus olla märge, et juhul, kui rikutud asi oli paigaldatud mitu aastat tagasi ja seda kasutati tavapäraselt, kuid see on füüsiliselt vananenud, vahetab selle välja korteri omanik.

Omaniku kohustuseks on tagada, et korteri elektrisüsteem, veevarustus ja kanalisatsioon töötaks laitmatult. Üürilepingus peaks olema märgitud, millises mahus tasub nende süsteemide paranduse või asenduse eest üürnik ja millises mahus omanik. Oluline oleks ära märkida ka see, et juhul, kui remondikulud ületavad lepingus määratud piiri, on omanik kohustatud remondikulud ise tasuma. Sisustuselemendid, nagu lülitid, veekraanid ja ukselingid, mida elanikud otseselt kasutavad, peaksid üürnikud omal kulul asendama.

Elektrijuhtmete või veetorude remondi või asendamise eest (neid kasutatakse kaudselt) peaks tasuma omanik, sõltumata arve suurusest. Kui aga üürnikul „õnnestus“ elektrijuhtmed ära põletada või kanalisatsioonitorud ummistada, peab remondi eest maksma üürnik ja seda hoolimata arve suurusest. Üürniku huvides oleks hea, kui lepingus saaks ära märkida, et igasugused kulumisest ja pikaajalisest kasutamisest tulenevad remonditööd, kuid mitte üürniku süül tekkinud kahjud, tasub omanik, olenemata arve suurusest.

Kõik, mis üürikorteris kulub, võib katki minna ja saada suure vaidluse objektiks. Eriti kuluvad põrandad ja põrandakatted. Kes neid vahetab, kas omanik või üürnik? Arvatakse, et paari aasta jooksul tekkinud kulumine ja kahjustuste jäljed on üürnike rida. Kes aga kutsub remondimehed? See peaks olema omaniku, mitte üürniku kohustus. Omanik peaks ise valima remondifirma, leppima kokku remondi tingimused, ulatuse ja maksumuse. Remondiettevõtte väljastatud arve peaks tasuma ka omanik. Aga kui remont on põhjustatud üürniku tekitatud kahjudest, lisab omanik remondikulud üürniku arvele.

Remondimehed on nimetanud eluaseme üheks ohtlikumaks ja kiiret sekkumist nõudvaks probleemiks hallituse – korteriomaniku vastutus ja kohustus on hallitusest lahti saada. Kui omanik tõendab, et hallitus on tekkinud üürniku süül, tuleb üürnikul hallituse eemaldamise ja sellele järgneva remondi eest tasuda üürnikul. Selline olukord võib tekkida, kui korterit regulaarselt ei tuulutata või kui üürnik ei küta piisavalt, mistõttu korter talvel jahtub, seinad ja vuugid muutuvad niiskeks ning hakkavad hallitama. Ohukohad hallituse tekkeks on vannituba, dušš ja tualetid. Jälgige ja ennetage hallituse teket! Kui hallitus tähelepanuta jätta, võivad tagajärjed olla väga kulukad, sest remonditööd hallituse kõrvaldamiseks on aeganõudvad ja kallid.

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta maakler ja kliendilemmik 2022

Vanemmaakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (50)

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?