27.04.2015,
Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht
Anne Oja, Arco Vara kinnisvaraanalüütik
Mõistliku remondikulutuse suuruse määrab korteri või maja tulevane kasutuseesmärk ning kinnisvara asukoht.
Remonditud kinnisvara ostetakse meelsamini ja selle eest makstakse rohkem kui tugevat korrastamist vajava korteri või maja eest, ent mõtlematult remondile kulutatud eurod tuleb korstnasse kirjutada.
Eesti kinnisvaraarendajad ei paku täna uusarendusi valgete või mustade karpidena, kuna niimoodi müües saavad ehitajad anda garantii ainult sellele, mida nad on valmis ehitanud ja kasutusloa saab siis, kui on paigaldatud elektrisüsteem koos pistikute ja lülititega, sest see vajab kontrollmõõdistamist.
Küll aga saab ostja siseviimistluses kaasa rääkida, pakkudes välja oma lahenduse ning materjalid. Kinnisvaraarendaja valitud ehitajad paigaldavad need. Kui ostja valitud materjalid on kinnisvaraarendaja komplekteeritud materjalidest kallimad, saab summades enamasti teha tasaarveldust. Uute korteritena pakutakse järelturul kuni kuus aastat tagasi ehitatud kortereid. Uute büroohoonete puhul kaotab A+ kvaliteet oma värskuse viie aastaga.
Tugevalt kulunud korteri müük
Tihtipeale otsivad inimesed kapitaalremonti vajavaid kortereid, et neid ise oma käe järgi remontida. Neid müüakse ka odavamalt. Põhjus, miks võiks tugevalt kulunud korteri võimalusel tühjaks teha ja enne müüki siiski pisut remontida, sest nii laieneb potentsiaalsete ostjate ring ning tõuseb hind: tühjas ja heledas korteris hakkab ostja fantaasia paremini tööle, ta kujutab ette, kuidas uut kodu oma käe järgi kohendada ja sisustada.
Tavapärane ostja soovib leida pigem võimalikult heas seisus korterit, ning seda võimalikult soodsa hinnaga: võidunud värvi ning tapeediga korteri müük kipub nii mõnigi kord toppama jääma, seejärel aga tulevad mängu n-ö spekulandid, kes otsivad halvas seisus kortereid, et need odavalt üles osta, ära remontida ning kallilt edasi müüa.
Kui suuri summasid on mõistlik kulutada?
Kui enda jaoks tehtava siseviimistluse ja remondi peale võib kulutada 300 €/m2 ja rohkem, siis müügieelsele kergele remondile võiks enam hinnatud piirkondades arvestada kuni 200 €/m2. Kui müüki minevat korterit pole aastaid remonditud, on mõtet üksnes parema hinna saamiseks kulutada puhastamisele, pisiparandustele ja värvimisele kuni 100 €/m2.
Kõige kallimad asjad on vannitoasisustus ja köögitehnika. Kui teha korralik vannituba ning paigaldada köögimööbel koos tehnikaga, kulubki remondile 350 €/m2 või isegi rohkem. Sellist remonti tasub teha eelkõige endale, mitte korteri müügiks. Nii köögimööbli kui ka kõigi teiste asjade puhul on olemas nii odavamaid kui ka kallimaid variante. Eestlased ostavad odavat masstoodangust mööblit ka veebipoodidest, et saaks kogu sisustuse nelja-viie aasta pärast ehk tujude ja moe muutudes välja vahetada.
Suured tööd on mõistlikud hea asukohaga korterites
Sisustuses kasutatud skandinaaviapärased toonid meeldivad üldjuhul kõigile: värskelt remonditud korterit ostetakse meelsasti. Meeleolu loomiseks on hea panna akende ette kardinad ja lakke valgustid.
Mööblit võib soetada tagasihoidlikult. Enne müüki tasub aknad-uksed vahetada ja elektrijuhtmestik korda teha vaid väga hea asukohaga korterites. Sellised korterid asuvad kas Tallinna kesklinnas, Kadriorus, Kalamajas, Kristiines või näiteks ka Rocca al Mares.
Võib olla kindel, et kui 44 m2 kahetoaline korter Mustamäel maksab enne remonti 50000 eurot ja sellesse paigutatakse 12000 eurot, saab korteri müüa 62000 euroga. Üldiselt tuleks aga Mustamäe korterit enne müüki remontida pigem tagasihoidlikumalt kui teha müügieelset täisremonti. Samamoodi on Lasnamäe, Kopli ja Pelgulinnaga, kuhu ei tasu enne müüki toimuvaks remondiks reeglina veel 300 €/m2 panna. Sama kehtib väljaspool suuri tõmbekeskusi asuvate korterite kohta üle kogu Eesti.
Majal ja üürikorteril erinev lähenemine
Kvaliteetse ja kaasaegsete lahendustega kivimaja ehitushinnaks on praegu ca 900 – 1 100 eurot ja puitkarkassil elamu korral ca 700 - 900 eurot ruutmeetri kohta. Kõrgema hinnaklassi materjalidega elamute ehitushinnad algavad ca 1200 eurost ruutmeetri kohta.
Pank ja hindajad vaatavad maja selle pilguga, mis hinda on ostja nõus sinu maja eest maksma. Maja hinna paneb paika krundi asukoht. Ehituskulude ja turuhinna vahel on üsna suured käärid kinnisvaraomaniku kahjuks. Maja tasub ehitada vastavalt oma võimalustele ja eelkõige endale, mitte müügiks. Ehituseelarve piiresse jäämiseks tuleb majaehitust kindlasti vaadata kui tervikut, mille puhul pannakse enne tööde algust paika ka pisidetailid ning taotletakse vajalikud load ja kooskõlastused.
Üürikorterisse korralik remont
Viie kuni kümneaastase perspektiiviga soetatud üürikorteri remonti tasub panustada odavast sanitaarremondist rohkem. Valida võiks vastupidava ja kõige odavamast hinnaklassist pisut kallima santehnika. Ka köögi sisustus, turvauks ning pakettaknad olgu pigem pisut kallimad. Seinu värvida, tapeetida ja põrandakatet vahetada tuleb korteriomanikul nagunii, seega võib igakordseks kulutuseks arvestada pigem natuke vähem kui rohkem. Ühtlasi tasub jätta ka üürnikule vabadust, et ta saaks vajadusel seintel oma tooni kasutada: pole mõtet ülikallist tapeeti paigaldada ja nõuda, et viie aasta jooksul keegi seda ei vahetaks.
Artikkel ilmus 8.-12. aprillil Eesti Näituse messikeskuses toimunud ehitusmessi ajakirjas Eesti Ehitab 2015. Tänavune 280 eksponendiga ehitusmess kujunes eelkäijatest suuremaks. Korraldajate hinnangul külastas ehitushooaja suurimat turundussündmust ligikaudu 35000 inimest.
Kommentaarid