Telefon heliseb, toru teisel poolel küsib väriseva häälega naisterahvas, kas saaks vaadata korterit, mis talle huvi pakub. Loomulikult, pakun talle mõned mulle sobivad vabad ajad. Naine vaikib. Kordan oma küsimust, mille peale naine kogeleb vastuseks, kas korterit saaks näidata omanik ise, temal on maakleriga ebameeldivad kogemused. Vastan kliendile, kas tõesti? Minul ka, seetõttu seda tööd teengi, et neid ebameeldivaid kogemusi muuta. Avaldan kliendile soovi, temaga kohtuda ja tema kogemustest lähemalt kuulda.
Lepime kokku kohtumise ja peatselt olengi teel, hinges ärevus. Mul on ees ootamas ülioluline töö. Muuta olemasolevat eelarvamust ja neisse klammerduvad inimesed väga tugevalt. Mina pean aga nüüd selle eelarvamuse kõikuma lööma, pean panema inimese kogema uusi emotsioone. Need eelarvamused loovad inimestele turvatunde, nii on neile mugavam tunda. Aga kas ikka on? Miks inimesed kardavad nii väga kogeda uusi kogemusi? Ees seisab väga vastutusrikas ülesanne, millesse ei saa kergekäeliselt suhtuda.
Ärkan oma mõtetest ja silman kaugusest häbelikult lähenevat naisterahvas. Naeratan ja ulatan teretamiseks käe. Proua vastab pelgliku pigistusega. Teen ettepaneku nautida kaunist ilma ja enne korteri vaatamist veidi maja ees pargis jalutada. Proua naeratab esmakordselt ja silmnähtavalt märkan, kuidas pinge temas väheneb.
Palun proual jagada minuga oma varasemat kogemust. Proua pajatab õhinal oma loo. Kuulan ja noogutan, mõistan teda. Need on tema tunded ja tal on õigus end nii tunda. Nii nagu igas ametis, on ka meie töös neid inimesi ja olukordi, mis panevad inimest tundma negatiivseid tundeid. Need salvestuvad meie mälus ja me ei soovi neid uuesti kogeda. Aga see ei pea nii olema. Me loome eelarvamused liiga kergekäeliselt, tihti hoopis teiste inimeste kogemuse põhjal. Iga kogemus on väärtuslik, lubades endal aga kogeda uusi kogemusi, märkame, kui värviline ja võimalusterohke on maailm. Selleks tuleb aga olemasolev hirm ületada.
Istume pargipingile ja proua avaneb. Kuulan tema elulugu, mõtlen endamisi seda päikseselist naisterahvast vaadates - nii õrn ja tore inimene. Ja nii palju väärtuslikke kogemusi. Naerame koos ja oleme lausa unustanud, miks me siin oleme. See ei ole hetkel oluline, see hetk, need tunded on olulised.
Korter nähtud, jutud räägitud - proua kallistab mind ja tänab südamlikult vestluse ja uue kogemuse eest. Ja mina tänan teda, just selliste väikeste aga ülioluliste hetkede pärast tunnen, et see mida teen on oluline. Seda tööd saab teisiti, võib teisiti. Aeg on küps muuta need eelarvamused ja „maakleri prototüübid“. Aeg on heita maskid kõrvale ja julgeda olla sina ise, teha oma tööd ja armastuse ja hoolega. Luua uued, püsivad väärtused. Need on olulised igas ametis.
Mõtlen tagasiteel kohtumisele ja naeratan, ümisen vaikselt laulda ja olen tänulik, oli taas edukas ja rõõmu täis tööpäev! Märgake teiegi neid pisikesi aga üliolulisi asju oma elus ja töös, väärtustage neid!
Raffa maakler on Arco Vara Viljandi osakonna maakleri Ave Kuudi personaalne kinnisvararubriik.
Kommentaarid