Oma kodu ostmine on suur ettevõtmine ning tihtipeale ei taju me esialgu, kui palju lisakulu sellega kaasneda võib. Enamasti on ostuotsus emotsionaalne ning ratsionaalsed kaalutlused jäävad tagaplaanile. Ka ei märgata esmakordsel külastusel korteri või maja võimalikke puudusi, eriti kui müüja jätab need mainimata.
Kui renoveerimiseks või (ümber)ehitamiseks kasutatakse pangalaenu ja jäetakse arvestamata hilisem kulu sisustusele ja tehnikale või soovitakse hiljem rajada näiteks väliterrass või saun, uuendada küttesüsteemi või vahetada aknaid, satub koduostja olukorda, kus laenukohustus koos lisakuludega ei luba plaanitud mugavusi nautida.
Et keerulisse olukorda mitte sattuda, on tark pidada nõu kinnisvaramaakleriga. Meie puutume ostutehingutega kokku iga päev ning oskame teid kurssi viia ka kaasnevate varjatud kuludega.
Enne müüjaga ühendust võtmist tee endale selgeks:
- kuidas soovid ostu rahastada – võta ühendust oma kodupangaga ja tee päring laenuvõimaluste kohta. Mõistlik on võtta pakkumised mitmest pangast ja neid omavahel võrrelda. Laenukohustus võib kesta kaua ning iga samm peab olema hoolikalt läbi mõeldud;
- kui suur on korteri või maja elektri- ja küttekulu – juba nüüd on vaja arvestada võimalike kuludega tulevikus, näiteks võib küttesüsteem vajada väljavahetamist. Veenduma peab ka kõigi vajalike dokumentide olemasolus, alates ehitus- ja kasutusloast kuni projektini. Kui müüjal neid ei ole, siis on võimalik kinnistu kohta väljastatud dokumente saada kohaliku omavalitususe arhiivist;
- milline on ehituskvaliteet – levinuim viga on asjatundmatu ehitamine. Mitte tahtlik kehv töö, vaid vead näiteks ventilatsiooni- või küttesüsteemi paigaldamisel, mis võivad hiljem päädida hallitusega seintel või soojakaost põhjustatud suurte küttervetega. Ehitusspetsialistist on siin abi;
- milline on kinnisvara tegelik seisukord – selle dokumenteerimiseks tuleks asjatundjalt tellida kirjalik hindamisakt;
- millised vead ilmnevad – ka need tuleb kirjalikult fikseerida. Hiljem ilmnenud vigu on keeruline tõestada ning remondikulud tuleb endal kanda;
- millised on hoone haldamislepingud – kui kulukas on koristus- või valveteenus, trepikojas oleva lifti hooldusteenus jms;
- kas korteriühistul on kavas renoveerimistöid – need seavad elanikele täiendavaid rahalisi kohustusi;
- kas maja- või korteriomanikul on võlgnevusi teenusepakkujate või korteriühistu ees – võlad võivad üle minna uuele omanikule;
- kas hoone võib asuda muinsuskaitsealal – see seab mitmeid ehituspiiranguid;
- milline on piirkonna infrastruktuur – kui kaugel asuvad poed, koolid, lasteaiad. See on oluline, et hiljem ei tekiks ootamatult suuri kulutusi transpordile või kütusele;
- milline on maapinna seisukord kevaditi lumesulamise ajal ja kuidas on korraldatud lumekoristus talvel – ka see võib kaasa tuua kulu, millega pole arvestatud;
- kui suured on ostu-müügilepinguga seotud kulud: notaritasu, riigilõiv, vara nõutud kindlustamine, laenulepingutasu pangale, tasu hindamisakti koostamise eest.
Korterit või maja ei osteta ainult olevikuks, vaid ka tulevikuks. Seepärast võiks uurida kinnisvaratrende terves Eestis ja miks mitte ka väljaspool riiki. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata hoone energiatõhususele ning võimalusel soetada mõnevõrra kallim, kuid kõrgema energiaklassiga hoone või korter. Hoolida tuleks ka keskkonnast, kasutades renoveerimisel või ehitamisel loodussõbralikke materjale. Kõik see tasub ennast ära, kuna soetatud vara on odavam üleval pidada ning tulevikus ka kergem müüa.
Kommentaarid