Hiina ja Prantsusmaa koostöös kerkib Hangzhousse maailma esimene ökoloogiline kõrghoone, mis on osa nelja hoonega ökolinnakust. Tänu oma hämmastavale välisilmele, keskkonna- ja IT-lahendustele on see kui pilguheit tulevikku.
French Dream Towers ehk Prantsuse Unistuste Tornid kerkivad UNESCO kaitsealale Hangzhou Läänejärve kaldal. Seda pagoodide, liiliatiikide, kiviktaimlate ja looklevate radadega ala peetakse parimaks näiteks looduse ja inimtegevuse sümbioosist.
Ühist innovaatilist projekti arendades on hiinlased ja prantslased seadnud endale kolm keskkonda puudutavat eesmärki: tegeleda kliimamuutustest tingitud probleemidega, tagada säästev linnaareng ning veeturvalisus ehk piisavas koguses kvaliteetse vee olemasolu.
Hoonete arhitektuur ja disain on inspireeritud Hiina loodusest ning Prantsuse kõrgmoest: tornid meenutavad eri nurkade alt templikatust, kleiti ja liiliaõit ning sulanduvad ümbritsevasse.
Klaasist kõrghooneid ei peeta üldjuhul keskkonnasõbralikeks, sest talvel ei hoia need sooja, suvel aga kuumenevad üle ja õhku on vaja tugevalt jahutada. Samuti ei peeta loodussõbralikuks klaashoonetelt peegelduvat päikesekiirgust. Prantsuse Unistuste Tornides saavad aga klaaspakettidest biofassaadid ehk omamoodi kasvuhooned, kuhu pannakse kasvama süsihappegaasi siduvad ja hapnikku tootvad bioreaktiivsed vetikad. Et tagada neile sobiv kasvutemperatuur, kasutatakse termilisi isoleermaterjale, mis omakorda tagavad hoone hea soojusregulatsiooni.
Muidugi pole see Prantsuse arhitektide ainus põnev lahendus. Katustele tulevate kasvuhoonete taimed hakkavad samuti õhku puhastama. Tornide kuju võimaldab aga koguda vihmavett, see suunatakse katusel ja hoonete ümber asuvatesse tiikidesse. Tiigikallastel kasvavad taimed saavad sealt kasvuks vajaliku vee ning lagundavad omakorda keskkonnale kahjulikke saasteaineid, puhastavad õhku ja ka vihmavett enne selle aurustumist.
Hiinlaste loodud IT-lahendus on maailma esimene nii mahukas asjade interneti superstruktuur, mis võimaldab energiat säästa ja salvestada, kontrollida ja reguleerida õhu kvaliteeti ja palju muud. Ökolinnakusse tulevad restoranid, luksuskaupade poed, hotellid, spaad, ilusalongid, kunstigaleriid ja kunstnike residentsid, tehnoloogiatorni seavad end sisse bürood ja idufirmade kiirendid.
Tegemist on erakordselt põneva projektiga ja huvi näha, kuidas ökolinnak toimima hakkab, on suur. Tähelepanuväärne on ka see, kuidas kaks riiki teevad koostööd uue tehnoloogia arendamisel ja rakendamisel. Tulevikus võib sellest meile kõigile kasu olla, ka siin meie väikeses Eestis.
Gari Selgis, kinnisvaramaakler
Allikas: Forbes
Kommentaar:
Sven Aluste, ökoehitaja
Hangzhousse kerkiv ökoloogiline kõrghoone on suurepärane näide looduse ja ehituskunsti ühildamisest. Küll oleks hea, kui Eestiski maju planeerides mõeldaks rohkem integratsioonile loodusega! Näiteks Toronto linna ehitusmääruses on nõue, et üle 2000 m2 brutopõrandapinnaga uutel ärihoonetel, ühiskondlikel hoonetel ja kortermajadel peab olema osa katusest kaetud taimkattega. Rohekatuse saab ka Toronto kesklinna Madison Avenuele kerkiv Eesti keskus. Ka Prantsusmaal kehtestab seadus nõude, et uute ärihoonete katused tuleb osaliselt katta, kas päikesepaneelide või taimkattega.
Eesti arengu määravad uusehitiste tellijad: arhitektid ja arendajad tegutsevad tellijate soovide järgi. Seega sõltub kõik meie inimeste teadlikkusest ja ettemõtlemise võimest. Ökoloogilise ehitamise häid näiteid leiab Eestis eramajadest. Kahjuks ei tea ma ühtegi ärihoonet, mille ehitusel oleks kasutatud ökoloogilisi ehk madala primaarenergiasisaldusega materjale, vee taaskasutussüsteeme või kus oleks katuse- või rõdupinnad kaetud taimkattega. Loodame, et mõtlemine muutub ka Eestis ja me ei jää vaid imetlema Aasia või Euroopa suurlinnadesse kerkivaid ökoloogilisi hooneid, vaid hakkame neid ka ise ehitama.
Kommentaarid