Olukorras, kus juurdepääsutee läheb läbi teise inimese maa, on üheks lahenduseks jagada kinnistu osadeks ja muuta selle piire.
Alati ei ole see küll võimalik, sest omanikel on erinevad ootused, aga heanaaberlike suhete puhul ja eriti, kui tee on ajalooliselt kinnistu servaks või piiriks, tasuks seda võimalust siiski kaaluda. Hajaasustusega piirkonnas, kus detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole, saab seda toimetada kiiremini kui linnas või alevis.
Menetluse alustamiseks on vaja pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, tavaliselt tegelevad sellega maanõunikud või planeerimisspetsialistid. Juba enne pöördumist võiks olla välja mõeldud ja kaardile joonistatud, kuidas uued piirid peaksid kulgema. Kasutada võib igasugust kaardimaterjali, aga teada tuleks kinnistute katastrinumbreid ja aadresse. Erinevates valdades võivad olla uue katastriüksuse moodustamiseks erinevad miinumsuurused (elamumaaks 2000 m2 või tehnovõrkudele 30 m2 jne). Teealune maa ei pruugi miinimumsuuruse sisse mahtuda, vaid see võib olla väiksem. Sel juhul on tehtud kohalike volikogude otsustega erandeid. Kui tee liidetakse juurdepääsu vajava kinnistuga hiljem, peaks erandi tegemine olema ka iseäranis põhjendatud. Seega tasub oma plaanidest varakult rääkida, nii on otsuste tegemiseks olemas kogu asjassepuutuv info ja ametnikud saavad soovitada parimaid lahendusi.
Omaniku avalduse ja esitatud katastriüksuste plaani alusel alustatakse menetlust, tehakse haldusaktid, võetakse vastu korraldused, millega antakse uued nimed ja sihtotstarve.
Järgmiseks on omanikul ülesanne leida parim maamõõtja, kes tähistaks looduses piirid ja koostaks katastriüksuse jagamise ja uute katastriüksuste moodustamise toimikud. Jagamisel peaks arvestatama looduslikke elemente: kraavid, kõlvikute piirid. Kui kinnistul asuvad hooned ja soovitakse, et piir läheks neist läbi, siis tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada.
Maamõõtjad esitavad ise tööde tulemused katastribüroole, mis kontrollib esitatud andmed, registreerib uued katastriüksused ja edastab andmed Maakohtu kinnistusjaoskonnale.
- Piiride muutmine nii, et uusi katastriüksuseid ei teki
Piiride muutmine on maakorralduslik toiming, mille käigus muudetakse külgnevate katastriüksuste omavahelist piiri nii, et uusi katastriüksuseid ei teki. See saab toimuda kõrvuti asuvate kinnisasjade omanike kokkuleppe alusel ehk tuleb teha ühisavaldus.
Omavahelist piiri saab muuta pindvõrdses osas või nii, et üks kinnistu suureneb ja teine väheneb samas ulatuses.
- Mida on vaja maakorraldusliku kruntimise menetluseks?
Menetluseks peavad omanikud kohalikule omavalitsusele esitama vabas vormis ühise taotluse. Taotlus tuleb esitada koos piiriettepanekuga (maa-ameti kaardi väljavõte, kehtestatud detailplaneeringu põhijoonis või maamõõtja koostatud jagamise plaan).
Uute piiride märkimiseks maastikule ja toimiku koostamiseks ning katastrikannete muutmiseks tuleb siiski tellida tööd litsentsi omavalt maamõõduettevõttelt.
Kui vallavalitsus on teinud otsuse kinnistu piiri muutmiseks ja koha-aadresside ning sihtotstarbe määramiseks ja maakatastrile kannete muutmiseks, siis avalduse kannete muutmiseks kinnisturegistrile koostab maaomanik notari vahendusel.
- Mis on piiride muutmisel takistuseks?
Menetlusega kaasnevad siiski kulud ja enamasti on see saanud takistuseks, miks tavakasutajad piiride muutmise toiminguid enne müüki ette ei võta.
Senisel omanikul puudub üldjuhul huvi või rahaline ressurss. Ostuhuvilised tavaliselt ei leia, et nemad peaks tegema lisakulutusi, ning valivad kinnisvarapakkumiste seast pigem need kohad, kus probleemid kas puuduvad või on kergemini lahendatavad.
Mõlemal juhul tuleb tasuda maamõõduettevõttele vastavalt kokkulepitud teenuse maksumusele, notarile tuleb tasuda kinnistamisavalduse koostamise eest, lisaks kaasneb kõikide kinnisvaratoimingutega riigilõiv kinnistusregistri kande muudatuse eest.
Kommentaarid