Pika eluea saladuseks peetakse tervislikku toitumist ja füüsilist aktiivsust. Kuid uuringud näitavad, et eluiga pikendab ka rohke värskes õhus viibimine. Kuna põhjamaalastena veedame suurema osa ajast siseruumides, on ääretult oluline tagada värske õhk ka koduseinte vahel.
On hea teada, et ligi pool Eestimaast on kaetud metsaga ja et meie välisõhu saastenäitajad on Euroopas ühed madalamad. Paraku sellest ei piisa: õues on meil küll puhas värske õhk, aga me ise oleme 80–90% ajast siseruumides, kus võib olla suurel hulgal tervistkahjustavaid saasteaineid. Õhu kvaliteet mõjutab ruumis viibivate inimeste enesetunnet, tervist ja töövõimet.
Et olla tugeva immuunsüsteemiga, terve ja erk, vajame me värsket hapnikurikast õhku.
Hea sisekliimaga ruumides püsib tervis tugevam, stressi on vähem, uni on sügavam ja väljapuhkamiseks on vaja vähem aega, ka enesetunne ja tuju on paremad ning töö efektiivsem. Seepärast peab tubades õhk vahetuma. Siseruumides saastub ventileerimata õhk üsna kiiresti. Peamisteks õhu saastajateks on peale ruumis kasutatavate seadmete inimesed, kes sissehingamisel tarvitavad ära õhus oleva hapniku ning hingavad välja süsihappegaasi.
Probleeme õhu kvaliteediga on nii renoveerimata elamutes, kus on loomulik ventilatsioon ja värske õhk tuleb ruumidesse vaid avatud akendest, kui ka renoveeritud korterelamutes. Soojustamise ja uute pakettakende panekuga on hooned muutunud soojapidavamaks, kuid paljudes kohtades on korterite sisekliima halvenenud: õhuvahetus on vähenenud, õhuniiskus aga suurenenud. Kehva õhuvahetusega ruumides kipub nurkadesse tekkima hallitus, mis põhjustab allergiat ja hingamisteede probleeme ning nõrgendab immuunsüsteemi, liigne niiskus võib rikkuda ka hoone konstruktsioone.
Liiga palav ja kuiv toaõhk on samuti halb: nahk, silmad ja limaskestad muutuvad kuivaks ja võivad hakata sügelema, ventileerimata õhus viibides tekib uimasus ja halb enesetunne.
Et siseruumi õhk oleks alati puhas, hapnikurikas ja sobiva niiskusesisaldusega, peab hoones olema korralik ventilatsioon – see pikendab nii kinnisvara kui ka selles elavate inimeste eluiga. Tänapäeval on enam levinud soojustagastusega ventilatsioon, mis tagab ruumides pideva õhuvahetuse ning kannab väljaminevast õhust võetud soojuse üle sissetulevale õhule.
Samuti filtreerib süsteem ruumidesse sisenevast õhust välja tolmuosakesed, putukad, allergiat tekitava õietolmu ja ebameeldivad lõhnad. Nii saab puhast värsket õhku sisse hingata ööpäev läbi, ilma et peaks aknad avama ja sel moel paratamatult ka toasooja välja laskma.
Margit Sults, kinnisvaramaakler
Kommentaarid