loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Tahkuranna vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Torgu vald
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Kareda vald
  • Saue vald
  • Võhma linn
  • Ridala vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Rõngu vald
  • Tamsalu vald
  • Otepää vald
  • Albu vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Kohtla vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Karksi vald
  • Lihula vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Aseri vald
  • Lohusuu vald
  • Tudulinna vald
  • Torma vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Laekvere vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Audru vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Kihelkonna vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kolga-Jaani vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Padise vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Roosna-Alliku vald
  • Väätsa vald
  • Martna vald
  • Noarootsi vald
  • Rakvere vald
  • Rägavere vald
  • Põlva vald
  • Are vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Leisi vald
  • Muhu vald
  • Salme vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Võnnu vald
  • Palupera vald
  • Puka vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Saue linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Põltsamaa linn
  • Elva linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Käina vald
  • Sonda vald
  • Palamuse vald
  • Saare vald
  • Ambla vald
  • Väike-Maarja vald
  • Mikitamäe vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Meeksi vald
  • Mäksa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Hummuli vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Puhja vald
  • Käru vald
  • Paldiski linn
  • Tabivere vald
  • Nõva vald
  • Helme vald
  • Konguta vald
  • Vastseliina vald
  • Mäetaguse vald
  • Kõlleste vald
  • Kose vald
  • Puurmani vald
  • Pala vald
  • Kaiu vald
  • Mooste vald
  • Viljandi vald
  • Hiiu vald
  • Vigala vald
  • Värska vald
  • Ääsmäe küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Ängi küla
  • Annelinn
  • Annikoru küla
  • Arjadi küla
  • Auksi küla
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haage küla
  • Hellenurme küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Illi küla
  • Ilmandu küla
  • Jaamamõisa
  • Kaalepi küla
  • Kaavere küla
  • Kakumetsa küla
  • Kallavere küla
  • Kalme küla
  • Kantreküla
  • Karlova
  • Kasemetsa küla
  • Käsmu küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kilksama küla
  • Kiva küla
  • Kodeste küla
  • Kõnnu küla
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kudina küla
  • Külitse küla
  • Kulli küla
  • Kusma küla
  • Laadi küla
  • Laane küla
  • Laasme küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lehmja küla
  • Lembevere küla
  • Lemmatsi küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Liivaküla küla
  • Lindi küla
  • Lohkva küla
  • Lohusalu küla
  • Luke küla
  • Maarjamõisa
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mammaste küla
  • Männimäe
  • Manniva küla
  • Mäo küla
  • Matapera küla
  • Meeksi küla
  • Meeri küla
  • Melliste küla
  • Metsakasti küla
  • Miti küla
  • Mõisanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Neeme küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurmsi küla
  • Õssu küla
  • Pagari küla
  • Päri küla
  • Pärnamäe küla
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Perdaku küla
  • Piira küla
  • Pikru küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Polli küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rahinge küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Rasina küla
  • Rastla küla
  • Reiu küla
  • Reola küla
  • Ropka
  • Saarde küla
  • Saka küla
  • Salmistu küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Supilinn
  • Supsi küla
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammistu küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tila küla
  • Tobraselja küla
  • Tonja küla
  • Tõrvajõe küla
  • Uhti küla
  • Ülde küla
  • Ülejõe
  • Uljaste küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uueveski
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaela küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kaiu küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Veltsi küla
  • Vetiku küla
  • Vodja küla
  • Vorbuse küla
  • Võsupere küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Turuülevaated

Diana Nõmme

Diana Nõmme

Pärnu osakonna juht / Kutseline hindaja

Kutseline hindaja
Hindaja kutsetunnistuse nr. 105037
Telefon +372 447 1430
Mobiil +372 514 1045
Keeled
diana.nomme@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (9)

 Pärnu ja Pärnumaa korterituru ülevaade

 25.04.2016 seisuga

 

Pärnu korteritehingute arv kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,2% ja keskmine ruutmeetri hind 12,1%. Pärnumaa korteritehingute arv kasvas 17,8%, kuid keskmine tehingu hind ja keskmine ruutmeetri hind jäid eelmise aasta tasemele. Keskmiseks korteri hinnaks oli Pärnus 47 733 € ja Pärnumaal 37 178 €. Keskmine ruutmeetri hind oli Pärnus 935 € ja Pärnumaal 719 €.

 

Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on mõnevõrra kasvanud. Tõusnud on nii keskmine hind kui ka mediaanhind. Võrreldes kolmanda kvartaliga on Pärnumaal ja Lääne-Eestis tervikuna pinnaühiku keskmine hind püsinud aga varasemaga samal tasemel. Tehinguhind on langenud, kuid kvartalistatistikast ei tohiks pikemaajalisi järeldusi teha.

 

Pärnu ja Pärnumaa korterituru dünaamika I kvartalis

Allikas: Maa-amet

 

Pärnu kinnisvaraturg on tugevalt hooajaline, elavnedes suvekuuma lähenemisega ja hääbudes jahedate sügisilmade saabumisega. Pärnu on kuurortlinnana hinnatud nii Eesti kohalike elanike kui ka välismaalaste seas. Tüüpilised Pärnu korteriostjad on pered, töötavad noored, püsisuvitajad ja ka väikeinvestorid. Need, kes külastavad Pärnut igal suvel, puhkavad selles kuurortlinnas iga kord pikemalt kui paar päeva ja suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad. Heas asukohas paikneva Pärnu korteri puhul tuleb suvel nädala eest maksta sama palju üüri, kui talvel terve kuu eest.

 

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud. Arco Vara hinnangul asuvad Pärnu olulisemad korterelamute uusarendused Aida 7, Suur-Jõekalda 2, Aisa 39 ja Seedri 4. Väiksemaid arendusi on turul mitmeid. Pärnu uusarendustes jäävad korterihinnad vahemikku 1 125 – 2 900 €/m². Kvartali jooksul on ostetud üksikud korterid, kuid kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.

 

Tüüpkorterite pakkumishinnad Pärnus

1-toalised (€/m²)

2-toalised (€/m²)

3- ja enamatoalised (€/m²)

900 – 2 300

750 – 2 250

600 –  2 350

Allikad: kv.ee, Arco Vara

 

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

 

Müügikuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2016. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli aktiivses müügis ligikaudu 150 Pärnu korterit. Uusi kortereid on müügis sadakond. Pärnu linna piires on üüripakkumisi 60 ringis.

 

Pärnu ja Pärnumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Allikad: kv.ee, Arco Vara

 

Prognoos

Pärnu ja Pärnumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Pärnus toetavad positiivset ostutrendi korterite kõrged üürihinnad suveperioodil. Nii mõnelgi juhul otsustatakse suvituskorteri asemel sobiv kinnisvara hoopis osta. Uusarenduste müügiaeg pikeneb, kuid hinnad reageerivad sellele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad eelkõige elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

 

Kommentaar, Diana Nõmme, Pärnu osakonna juht

Kui Pärnumaa korterihinnad püsivad eelmise aastaga enam-vähem samal tasemel, siis Pärnus on tunda pakkumise kahanemist ja sellest tulenevat hinnatõusu.

Suve lähenedes on oodata Pärnu kinnisvaraturu elavnemist ja üürihindade järsku tõusu, mis leiab aset igal aastal.

Kevaditi saab hoogu juurde ka maakodude otsimine. Eriti otsitud on Pärnumaal merelähedased vanemad talumajad, mida ostja saaks oma kätega ning oma maitse järgi korda teha.

 

Märkused

Arco Vara turuülevaate koostamiseks on kasutatud Maa-ameti, kinnisvaraportaali kv.ee ja teiste allikate avalikke andmeid. Ülevaadet võib vabalt kasutada ja levitada, kuid palume seejuures viidata algallikatele ning Arco Varale. Kui vajate spetsiifilisemat turuülevaadet, eksperthinnangut või konsultatsiooni seoses konkreetse kinnisvaraga, palume pöörduda meie kontori telefonil 614 4600 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Tarvo Tamme

Tarvo Tamme

18 aastat kogemust kinnisvaraturul.

Tartu osakonna juht

Telefon +372 744 2218
Mobiil +372 5645 7567
Keeled
tarvo.tamme@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (16)

Tartu ja Tartumaa korterituru ülevaade

25.04.2016 seisuga

 

Tartu linnas toimus 2016. aasta esimeses kvartalis 319 korteritehingut, mida on 16,1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tartu korteri keskmine ruutmeetrihind muutus aastaga vaid 0,5%, kasvades märtsis 1 211 eurole. Tartus ulatus korteri keskmine hind 63 160 euroni. Aastases võrdluses langes Tartumaa korteritehingute arv 7,7% ning tehingu keskmiseks hinnaks kujunes 60 234 eurot.

 

Tartu ja Tartumaa korterituru dünaamika I kvartalis


Allikas: Maa-amet, Arco Vara

 

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud ja püsivad 5% ringis kõigist korterite ostu-müügitehingutest.

 

Tüüpilised Tartu korteriostjad on pered, töötavad noored ja ka üliõpilased, nende vanemad ning väikeinvestorid. Need üliõpilased, kes suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad, kuna Tartu ühe- ja kahetoaliste korterite üürihinnad ulatuvad juba 250-450 euroni kuus.

 

Linnaosa

1-toalised (€/m²)

2-toalised (€/m²)

3- ja enamatoalised (€/m²)

Annelinn

1 000 – 1 450

8500 – 1 550

750 – 1 850

Jaamamõisa

1 450

850 – 1 550

800 – 1 050

Kesklinn

2 550

1 500 – 2 300

1 450 – 2 050

Ropka

1 150 – 1 450

1 100 – 1 850

900 – 1 150

Veeriku

1 350

1 350 – 1 950

950 – 1 900

Ülejõe

1 950

950 – 1 500

950 – 1 800

Allikad: kv.ee, Arco Vara

 

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

 

Arco Vara hinnangul asuvad Tartu olulisemad müügis olevad korterelamute uusarendused Kaupmehe tn, Siili tn, Kummeli tn, Raatuse 68, Soola 2, Õhtu 2/Veeriku 11 ja Laseri 4. Väiksemaid arendusi on turul palju. Uusarenduse hinna määrab asukoht, nõutuim on kesklinna piirkond. Uue korteri keskmine hinnatase on 1800 €/m². Tavaliselt jääb hinna ülempiir 2 500 € juurde. Lähema 12 kuu jooksul valmivatel uusarendustel on ruutmeetri hind ~2 000 €/m2. Ostjad eelistavad paberil olevatele uusarendusprojektidele neid kortereid, mida saab juba näha ning oma käega katsuda.

 

Kuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti korter haaval pakutavad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud järelturu korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2014. aasta lõpu seisuga oli aktiivses pakkumises ligikaudu 1 600 Tartu korterit. Uusi kortereid on müügis ligikaudu 400.

 

Tartu ja Tartumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Allikad: kv.ee, Arco Vara

 

Prognoos

Korrastatud fassaadi ja tehnosüsteemidega elamutes saab küsida uusarenduste hinnale lähedast ruutmeetrihinda, seejuures on oluline maja asukoht. Üle 2 500 eurose ruutmeetrihinnaga uusarendusi ei suudeta hinnakorrektsioonita realiseerida. Arco Vara hinnangul teevad üürihinnad ka eeloleval suvel läbi tavapärase väikese tõusu. Kuna üüripakkumisi on rohkem, võtab väljaüürimine varasemast enam aega.

 

Kommentaar, Tarvo Tamme, Arco Vara Tartu osakonna juht

Tulemas traditsiooniliselt aktiivne kevadine aeg kinnisvaraturul. Nagu näeme, on pakkumisi juurde tulnud nii Tartus kui ka Tartumaal. Ja et valik on suur, ei kiirusta inimesed ostuotsuse tegemisega.

Pankadest ei tule laenuvastused samuti enam nii kiiresti, kui varem. Sellele aitasid kaasa märtsis jõustunud uued tarbijakrediidi nõuded, mis kohustasid panku varasemast hoolikamalt laenuvõtja tausta uurima.

See kinnisvara, millel on hinna ja kvaliteedi suhe paigas, leiab jätkuvalt kiiresti ostja. Hinnad püsivad eelmise aasta tasemel.

 

Märkused

Arco Vara turuülevaate koostamiseks on kasutatud Maa-ameti, kinnisvaraportaali kv.ee ja teiste allikate avalikke andmeid. Ülevaadet võib vabalt kasutada ja levitada, kuid palume seejuures viidata algallikatele ning Arco Varale. Kui vajate spetsiifilisemat turuülevaadet, eksperthinnangut või konsultatsiooni seoses konkreetse kinnisvaraga, palume pöörduda meie kontori telefonil 614 4600 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Daniel-Aleksander Chasan

Daniel-Aleksander Chasan

Tallinna osakonna juht / Kutseline maakler

Kutseline maakler
Kutsetunnistuse nr. KKM121220
Telefon +372 614 4656
Mobiil +372 5648 9258
Keeled
daniel.chasan@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (88)

 Tallinna ja Harjumaa korterituru ülevaade

25.04.2016 seisuga

 

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,1%. Keskmiseks hinnaks kujunes 1 560 €/m2. Korteritehingute arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes 6,8%. Keskmist pinnaühiku hinda ning tehingute arvu hoidsid üleval uusarenduse asjaõiguslepingud. Tallinna korteri keskmine hind oli esimeses kvartalis 85 029 € ehk 2,2% madalam kui mullu samal perioodil.

 

Tallinna ja Harjumaa korterituru dünaamika I kvartalis
Tallinna ja Harjumaa tehingud

Allikas: Maa-amet, Arco Vara

 

Kvartalite lõikes mõjutab Tallinna ja Harjumaa korteritehingute statistikat kinnisvaraturu hooajalisus. Järelturu korterite hinnad on tõusnud 2009. aasta keskpaigast saadik, kuid nüüd pigem langevad, kui jätkavad hoogsat tõusu. Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest märkimisväärselt madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

 

Tüüpkorterite pakkumishinnad Tallinna erinevates linnaosades

Linnaosa

1-toalised (€/m²)

2-toalised (€/m²)

3- ja enamatoalised (€/m²)

Haabersti

1 300 – 2 700

1 100 – 2 850

950 – 2 800

Kesklinn

1 550 – 3 200

1 450 – 3 950

1 350 – 6 450

Kristiine

1 050 – 2 350

1 300 – 2 400

1 250 – 2 400

Lasnamäe

1 000 – 2 950

1 000 – 2 300

900 – 2 250

Mustamäe

1 350 – 2 100

1 000 – 2 300

900 – 2 100

Nõmme

1 350 – 1 850

1 200 – 2 000

1 050 – 2 000

Pirita

2 650

1 450 – 2 300

1 350 – 2 700

Põhja-Tallinn

1 350 – 2 050

1 200 – 1 950

1 100 – 3 150

Allikad: kv.ee, Arco Vara

 

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Nõudlus kajastub teatud määral ka väiksemate korterite hinnas. Üldiselt toimub kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega umbes 5% kõigist korterite ostu-müügitehingutest. Samas tasub arvestada, et viimase poole aasta jooksul on uute korterite osakaal Tallinna korteritehingute arvus oluliselt kasvanud, kuna hinnas olulist erinevust ei ole ja uue korteri puhul suudab omanik oma tulevasi kulusid paremini kontrollida.

 

Uutesse kortermajadesse ehitatakse pigem suuremaid ja avaramaid elamispindu kui kuni 50-ruutmeetriseid kortereid. Uute korterite hinnavahemikud on Tallinnas ja Harjumaal vastavalt uute kortermajade asukohale 1 300 – 5 650 €/m2. 2015. aasta kolmandas-neljandas kvartalis lisandus aktiivsesse müüki arvukalt projekte, mis konkureerivad nii väiksemate uusarenduste kui ka remonditud korteritega täielikult renoveeritud majades. Erinevates Tallinna ja Harjumaa arendusprojektides on müügis üle 2500 korteri.

 

Korterikuulutuste arvu mõjutavad korter haaval pakutavad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud järelturu korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine.

 

Tallinna ja Harjumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

 Tallinna kinnisvara kuulutused

Allikad: kv.ee, Arco Vara


Prognoos

Kuni makromajanduskeskkond näitab jahenemist, aga eluasemelaenu võtjate töökohad säilivad, keskmine palk kasvab ning pangad jätkavad senist laenupoliitikat, jätkab Tallinna ja Harjumaa korteriturg suhteliselt stabiilsel kursil. Hinnaklassilt konkureerivad Tallinna uusarendustes müüdavad suuremad korterid linnalähedaste eramutega. Kinnisvaraarendajad meelitavad potentsiaalseid ostjaid reklaamikampaaniate ja lisahüvedega. Ostu-müügihinna kujundamisel kasvab läbirääkimiste osatähtsus. Järelturu korterite hinda mõjutab varasemast rohkem elujõulise korteriühistu olemasolu ja korras dokumentatsioon.

 

Kommentaar, Daniel Chasan, Tallinna elamispindade osakonna juht

Vaatamata sellele, et Tallinna ja Harjumaa korterite keskmine ruutmeetri hind aastatagusega võrreldes ikka veel tõusis, ei ole tõusul enam endist hoogu ning keskmised tehinguhinnad on võtnud kerge suuna allapoole.

Ostjad ei ole sageli enam valmis müüja küsitud hinda maksma, ükskõik kui kena soovitud eluase on või kui ahvatlevas piirkonnas see asub. Ostjatele on teatud mõttes käe ette pannud ka pangad, mis võivad rahastajale liialt kallina tunduvate uute korterite soetamisel nõuda eksperthinnangut.

Kinnisvaraarendajad ei ole kaotanud indu ja jätkavad uute kodude ehitamist.

Märkused

Arco Vara turuülevaate koostamiseks on kasutatud Maa-ameti, kinnisvaraportaali kv.ee ja teiste allikate avalikke andmeid. Ülevaadet võib vabalt kasutada ja levitada, kuid palume seejuures viidata algallikatele ning Arco Varale. Kui vajate spetsiifilisemat turuülevaadet, eksperthinnangut või konsultatsiooni seoses konkreetse kinnisvaraga, palume pöörduda meie kontori telefonil 614 4600 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Andrus Peiel

Andrus Peiel

Virumaa osakonna juht

Telefon +372 324 0888
Mobiil +372 527 1011
Keeled
andrus.peiel@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (72)

Korterid: Rakvere linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis 76 korteritehingut, mida on 20,6% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Rakvere korteri keskmine ruutmeetrihind kasvas viimase aastaga 429 eurolt 451 euroni ehk 5,1%. Lääne-Virumaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli neljandas kvartalis 266 € ehk mullusest 15,2% suurem. Kokku toimus Lääne-Virumaal 201 korterite ostu-müügitehingut. Rakveres ulatus korteritehingu keskmine väärtus neljandas kvartalis 21 232 euroni, mida on mullusest 7,0% rohkem. Aastases võrdluses kasvas Lääne-Virumaa korteritehingute arv 4,1%, mille juures tehingu keskmine väärtus kasvas 19,4%, 13 399 eurole.

 

Rakvere ja Lääne-Virumaa kinnisvaraturu ülevaade. Rakvere ja Lääne-Virumaa korterituru dünaamika IV kvartalis:

Rakvere ja Lääne-Virumaa turuülevaade ja kinnisvaraturg
Allikas: Maa-amet, Arco Vara

 

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Väiksemates linnades ja maapiirkondades on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne. Üüriturgu elavdavad erinevate kõrgkoolide filiaalid, kutseõppeasutused ning gümnaasiumid. 2015. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli Rakveres aktiivses müügis ligikaudu 100 ja Lääne-Virumaal ligikaudu 270 korterit. Aktiivsete üüripakkumiste arv ulatus vastavalt 15 ja 25 korteri kanti. Müügitehingute hinnad on pakkumishindadest mõnevõrra madalamad.

 

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Rakveres

1-toalised (€/m²)

2-toalised (€/m²)

3- ja enamatoalised (€/m²)

500 – 800

350 – 1 050

350 – 1 100

Allikad: kv.ee, Arco Vara

 

Hoonestatud maad

Lääne-Virumaa hoonestatud elamumaaga toimus 55 tehingut, mis jäi möödunud aasta neljanda kvartali tasemele alla 3,5%. Keskmine tehinguhind kasvas 19,5% ehk 44 390 euroni. Rakvere linnas tehti neljandas kvartalis elamutega 8 tehingut ehk kolmandast kvartalist kaks korda vähem. Mullu neljandas kvartalis oli tehinguid 9. Keskmine tehinguhind langes Rakveres 59 000 eurolt 58 412 eurole. Tehinguaktiivsus Lääne-Virumaa hoonestatud maatulundusmaadega tõusis eelmise aastaga võrreldes 30,0%. Keskmine tehinguhind on aastases võrdluses langenud 3,6%.

 

Hoonestamata maad

Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Lääne-Virumaal maatulundusmaade ja elamumaadega. Hoonestamata maatulundusmaadega kaubeldakse üsna aktiivselt. Neljandas kvartalis toimus 213 tehingut hoonestamata maatulundusmaade ja 22 tehingut hoonestamata elamumaadega. Maatulundusmaade tehinguaktiivsus langes eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 31,4%. Hoonestamata elamumaadega toimus 12,5% rohkem tehinguid, kui aasta eest. Hoonestamata elamumaa hind kasvas 114,0% ja oli keskmiselt 3,36 eurot ruutmeetri kohta. Hoonestamata maatulundusmaa hind püsis eelnevaga samal tasemel ja oli neljandas kvartalis 2 200 €/ha kohta.

Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist. Tänavu neljandas kvartalis müüdi Lääne-Virumaal 55 juhul puhast metsamaad ja 43 juhul haritavat maad. Metsatehinguid oli mullusest 57,0% ja haritava maa tehinguid 24,6% vähem. Metsamaa hektari keskmine hind tõusis 2 169 eurole ehk 45,1%. Haritava maa hektari keskmine hind püsis eelneva aasta sama perioodiga sisuliselt samal tasemel, 2 767 eurol.

 

Äriotstarbega maad

Rakvere linna piires toimuvad vaid üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis-, äri- ning segamaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega küll rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest konkreetse, sageli erihuvidega ostja jaoks.

 

Prognoos

Arco Vara jätab prognoosi muutmata. Rakvere ja Lääne-Virumaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel stabiilsel kursil. Korterite positiivset ostutrendi toetavad Rakveres mõõdukalt kõrged üürihinnad ning uusarenduste puudumine. Järelturu korterite hinda mõjutavad vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Rakverest kaugemal asuvat Lääne-Virumaa kinnisvara, mis paikneb suuremate tööandjate, koolide, lasteaedade, kaupluste ning korraliku ühistranspordita piirkondades, võib olla keeruline müüa, kuna tõmbekeskustest eraldatud alade majanduslik aktiivsus väheneb. Erandiks on põhjaranniku suvituspiirkonnas asuv kinnisvara, mille järele on jätkuvalt nõudlust. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt asukoht, vara ja hinna vastavus.

 

Tasub tähele panna, et Rakvere ja Lääne-Virumaa kvartalivalimi väiksuse tõttu omavad üksikud tehingud keskmistele näitajatele olulist mõju kõigis varaklassides. Kinnisvaraturu üldisi arenguid silmas pidades hinnalangust näha ei ole, pigem liiguvad kinnisvarahinnad mõõdukalt tõusvas trendis. Täpsema info saamiseks konsulteerige piirkonda tundva kogenud maakleri või kinnisvarahindajaga.

 

Märkused

Arco Vara turuülevaate koostamiseks on kasutatud Maa-ameti, kinnisvaraportaali kv.ee ja teiste allikate avalikke andmeid. Ülevaadet võib vabalt kasutada ja levitada, kuid palume seejuures viidata algallikatele ning Arco Varale. Kui vajate spetsiifilisemat turuülevaadet, eksperthinnangut või konsultatsiooni seoses konkreetse kinnisvaraga, palume pöörduda meie kontori telefonil 614 4600, e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või otse Arco Vara Rakvere kontorisse.

Aime Opermann

Aime Opermann

12 aastat kogemust kinnisvaraturul

Viljandi osakonna juht / Kutseline maakler

Kutseline maakler
Kutsetunnistuse nr. KKM121233
Telefon +372 435 9969
Mobiil +372 527 5985
Keeled
aime.opermann@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (64)

Korterid:

Viljandi linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis 68 korteritehingut, mida on 11,7% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Viljandi korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis viimase aastaga 474 eurolt 501 euroni ehk 5,7%. Viljandimaa korteri keskmine ruutmeetrihind oli neljandas kvartalis 353 € ehk mullusest 6,6% kõrgem. Kokku toimus maakonnas 117 korterite ostu-müügitehingut. Viljandis ulatus korteritehingu keskmine väärtus neljandas kvartalis 22 850 euroni, mida on mullusest 5,5% vähem. Aastases võrdluses vähenes Viljandimaa korteritehingute arv 7,9% ning tehingu keskmine väärtus 3,0%, 16 584 eurole.

 

Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturu ülevaade. Viljandi ja Viljandimaa korterituru dünaamika IV kvartalis

Viljandi korteri turg
Allikas: Maa-amet, Arco Vara

 

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Väiksemates linnades ja maapiirkondades on olulisimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ning välismaa suunaline tööränne. 2015. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli Viljandis aktiivses pakkumises ligikaudu 130 ja Viljandimaal ligikaudu 200 korterit. Võrreldes eelneva kvartaliga on pakkumine 10-20 korteri võrra kasvanud. Üürikortereid oli Viljandimaal saada 15-20.

 

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandis

1-toalised (€/m²)

2-toalised (€/m²)

3- ja enamatoalised (€/m²)

700 – 750

600 – 800

400 – 800

Allikad: kv.ee, Arco Vara

 

Erinevalt suurlinnade korteriturust, kus tehinguhinnad on pakkumishindadest oluliselt madalamad, sarnaneb Viljandi tüüpkorterite keskmine hinnatase pakkumishindadega.

 

Hoonestatud maad

Viljandimaa hoonestatud elamumaadega kaubeldi neljandas kvartalis aktiivselt. Tehingute arv ületas 2014. aasta sama kvartali taset 9,4%, kuid keskmine tehinguhind jäi eelnevale alla 10,7%. Viljandi linnas püsis elamutehingute arv 15 juures. Keskmine tehinguhind tõusis aastaga 83 100 euroni ehk 32,7%. Tehinguaktiivsus hoonestatud maatulundusmaadega langes eelmise aastaga võrreldes 37%, kuid pikemat perioodi vaadeldes püsib stabiilsel tasemel. Keskmine tehinguhind oli aastavõrdluses 43,3% madalam.

 

Hoonestamata maad

Valdav osa hoonestamata maa tehinguist toimub Viljandimaal maatulundusmaade ja elamumaadega. Hoonestamata maatulundusmaadega kaubeldakse Viljandimaal väga aktiivselt, kuigi tehingute arv langes 2014. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 41%, 271 tehingult 159-ni. Pinnaühiku keskmine hind jäi aastatagusega samale tasemele.

Eraldi teema on tehingud metsa- ja põllumaadega. Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud aastaid pakkumist. 2015. aasta neljandas kvartalis müüdi 32 metsamaad ja sama palju haritavat maad, mida on mullusest oluliselt vähem. Tehingute arv põllumaadega langes 48% ja metsamaadega 64%. Põllumaade eest makstud keskmine hektarihind kasvas aastases võrdluses 2,8%, 2 666 eurole. Metsamaade keskmine hind kasvas samal ajal 28,5%, 2 101 eurole. Tehingud toimusid madalamal hinnatasemel kui eelneval kvartalil.

 

Äriotstarbega maad

Viljandi linna piires toimuvad üksikud hoonestatud ja hoonestamata tootmis- ning ärimaa tehingud. Maakonna piires toimub tootmis- ja ärimaadega rohkem tehinguid, kuid nende põhjal arvutatud keskmist hinda ei saa teistele sama otstarbega maadele üldistada, kuna hind sõltub suuresti konkreetse maa väärtusest potentsiaalse ostja jaoks.

Kvartalistatistika põhjal ei saa teha üldistavaid järeldusi. Tuleb arvestada, et keskmise pinnaühiku hinna võivad paigast nihutada üksikud väga kõrge või madala hinnaga tehingud. Kinnisvara hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

 

Prognoos

Arco Vara jätab varasema prognoosi muutmata. Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Korterite positiivset ostutrendi toetavad Viljandis kõrged üürihinnad ning uusarenduste puudumine. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam vara seisukord, elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Viljandist kaugemal asuvat kinnisvara võib olla keeruline müüa, kuna maapiirkondade rahvastik ning majanduslik aktiivsus väheneb. Tehinguni jõudmise määrab põhiliselt vara ja hinna vastavus.

 

Märkused

Arco Vara turuülevaate koostamiseks on kasutatud Maa-ameti, kinnisvaraportaali kv.ee ja teiste allikate avalikke andmeid. Ülevaadet võib vabalt kasutada ja levitada, kuid palume seejuures viidata algallikatele ning Arco Varale. Kui vajate spetsiifilisemat turuülevaadet, eksperthinnangut või konsultatsiooni seoses konkreetse kinnisvaraga, palume pöörduda meie kontori telefonil 614 4600, e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või otse Arco Vara Viljandi osakonna kontorisse.

Diana Nõmme

Diana Nõmme

Pärnu osakonna juht / Kutseline hindaja

Kutseline hindaja
Hindaja kutsetunnistuse nr. 105037
Telefon +372 447 1430
Mobiil +372 514 1045
Keeled
diana.nomme@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (9)

Pärnu linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis 190 korteritehingut, mida on 3,3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Pärnu korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis sama kvartaliga võrreldes 795 eurolt 923 euroni ehk 16,2%. Pärnumaa korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis samal ajal 10,3%, 687 euroni. Pärnus ulatus korteritehingu keskmine väärtus neljandas kvartalis 48 787 euroni, mida on mullusest 18,4% rohkem. Aastases võrdluses kasvas Pärnumaa korteritehingute arv 6,7% ning tehingu keskmiseks väärtuseks kujunes 37 255 eurot, mida on eelmise aasta samast kvartalist 13,2% rohkem.
Lääne-Eesti korteritehingute arv kasvas 8,7% ja tehingu keskmine hind 10,9%.

 

Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on mõnevõrra kasvanud. Tõusnud on nii keskmine hind kui ka mediaanhind. Võrreldes kolmanda kvartaliga on Pärnumaal ja Lääne-Eestis tervikuna pinnaühiku keskmine hind püsinud aga varasemaga samal tasemel. Tehinguhind on langenud, kuid kvartalistatistikast ei tohiks pikemaajalisi järeldusi teha.

 

Pärnu ja Pärnumaa korterituru ülevaade. Pärnu ja Pärnumaa korterituru dünaamika IV kvartalis:

Pärnu korterituru ülevaade
Allikas: Maa-amet

 

Pärnu kinnisvaraturg on tugevalt hooajaline, elavnedes suvekuuma lähenemisega ja hääbudes jahedate sügisilmade saabumisega. Pärnu on kuurortlinnana hinnatud nii Eesti kohalike elanike kui ka välismaalaste seas. Tüüpilised Pärnu korteriostjad on pered, töötavad noored, püsisuvitajad ja ka väikeinvestorid. Need, kes külastavad Pärnut igal suvel, puhkavad selles kuurortlinnas iga kord pikemalt kui paar päeva ja suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad. Heas asukohas paikneva Pärnu korteri puhul tuleb suvel nädala eest maksta sama palju üüri, kui talvel terve kuu eest.

 

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud ja püsivad 5% ringis kõigist korterite ostu-müügitehingutest. Uutesse kortermajadesse ehitatakse pigem suuremaid ja avaramaid kortereid, kui alla 50 ruutmeetriseid kortereid. Arco Vara hinnangul asuvad Pärnu olulisemad korterelamute uusarendused Aida 7, Suur-Jõekalda 2, Aisa 39 ja Seedri 4. Väiksemaid arendusi on turul mitmeid. Pärnu uusarendustes jäävad korterihinnad vahemikku 1 125 – 2 900 €/m². Kvartali jooksul on ostetud üksikud korterid, kuid kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.

 

Tüüpkorterite pakkumishinnad Pärnus

1-toalised (€/m²)

2-toalised (€/m²)

3- ja enamatoalised (€/m²)

6900 – 2 300

650 – 2 250

650 – 1950

Allikad: kv.ee, Arco Vara

 

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest märkimisväärselt madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

 

Müügikuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2014. aasta lõpu seisuga oli aktiivses müügis ligikaudu 700 Pärnu korterit. Viimase poole aastaga ei ole müügipakkumiste arvus olulist muutust toimunud. Detsembri lõpus ulatus korterimüügi kuulutuste arv Pärnus 559ni ja Pärnumaal 746ni. Uusi kortereid on müügis ligikaudu 110. Pärnu linna piires on üüripakkumisi 120 ringis.

 

Pärnu ja Pärnumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

Pärnu korterite pakkumine
Allikad: kv.ee, Arco Vara

 

Prognoos

Arco Vara jätab prognoosi muutmata. Pärnu ja Pärnumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Pärnus toetavad positiivset ostutrendi korterite kõrged üürihinnad suveperioodil. Uusarenduste müügiaeg pikeneb, kuid hinnad reageerivad sellele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

 

Märkused

Arco Vara turuülevaate koostamiseks on kasutatud Maa-ameti, kinnisvaraportaali kv.ee ja teiste allikate avalikke andmeid. Ülevaadet võib vabalt kasutada ja levitada, kuid palume seejuures viidata algallikatele ning Arco Varale. Kui vajate spetsiifilisemat turuülevaadet, eksperthinnangut või konsultatsiooni seoses konkreetse kinnisvaraga, palume pöörduda meie kontori telefonil 614 4600 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Narva osakond

Rakvere osakond

Pärnu osakond

Viljandi osakond

Tartu osakond

Tallinna osakond

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51013+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Laada 14, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi esindus

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, Tallinna mnt 19c, 20303+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Valga esindaja (d)

Jõgeva esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?