loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Võhma linn
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Kuressaare linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tamsalu vald
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Ahja vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Noarootsi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Lääne-Saare vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Abruka küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Aimla küla
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruaru küla
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Elbiku küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Kärevere küla
  • Karjaküla alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Kõidama küla
  • Koigi küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Laeva küla
  • Lasari küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehmja küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Maidla küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Neeme küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurkse küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Puhja alevik
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Saunja küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soodi küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammistu küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uueveski
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viraksaare küla
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Ehitusaktiivsus siirdub Tallinna lähipiirkondadesse

Väljastatud ehituslubade arv jätkas Tallinnas vähenemist

2018. aasta II kvartalis alustati Tallinnas 21 korterelamu ehitamist, milles paikneb kokku 764 ühikut. Ehitusega alustatud korterite arv alanes võrreldes aastatagusega 7,8% võrra, möödunud aasta samal perioodil alustati samaaegselt 20 uue korterelamu ehitamist. Kui veel 2017. aasta IV kvartalis võis märgata väljastatud ehituslubade arvu 235%-list kasvu, siis tänavu I poolaastal on uute korterite ehitamiseks väljastatud ehituslubade kogumaht vähenenud aasta baasil koguni 44% võrra. Senise kõrge ehitusaktiivsuse taustal on aga kasutuslubade väljastamine jätkanud kasvamist, uute kasutusse tulnud korterite arvu kasv jätkas II kvartalis kiirenemist kolmandat kvartalit järjest, kasvades aastases võrdluses koguni 54% võrra.


Olenemata ehitushinna 15 - 20 protsendilisest aastasest kallinemisest ei ole siiski oluliselt suuremate korterelamute püstitamist märgata. 2017. aasta II pooles võis prognoosida, et mastaabiefektist tulenevalt hakatakse tõenäoliselt ehituskuludelt kokku hoidma ning võimalusel ehitatakse seetõttu just suuremaid korterelamuid. Keskmine korterelamu arendusprojekt koosneb aga endiselt ligi 35st korterist ning on pigem madalamakorruseline. 9- ja enamakorruseliste korterelamute püstitamine hoogusutus 2017. aasta III ja IV kvartalis, mil hakati kokku ehitama kaheksat 9- ja enamakorruselist korterelamut, tänavu esimesel poolaastal löödi kopp maasse sarnaste projektide puhul kolme hoone osas. Valdavalt rajatakse 3- kuni 8-korruselisi korterelamuid, milles paikneb keskmiselt 97 korterit, mille juures esimese poolaasta seisuga on keskmine ühikute arv siiski kasvanud ligi 12% võrra.

Laialdaselt kõneainet leidnud lähiaastatel energiatõhususe direktiivide jõustumine peaks eelduslikult asuma tõstma ehituslubade taotluste arvu, kuid käesoleva aasta kahe esimese kvartali vältel on ehituslubade väljastamine seevastu tugevalt alanenud. Ühalt on langust soodustanud võrdlemisi kõrge aastatagune võrdlusbaas, kuid sealjuures on ehituslubade arv I poolaastal alanenud ligi 16% võrra ka näiteks võrreldes 2016. aasta sama perioodiga. Ehitusaktiivsuse edasist kasvu on pidurdamas ennekõike kasvanud ehitushind ning kasvanud pakkumiste arv. Lähikvartalitel jätkub tõenäoliselt ehitusaktiivsuse perioodiline alanemine, tugevat edasist kasvu ei prognoosi juba pikemat aega ka mitmed suuremad Eestis tegutsevad ehitusettevõtted.

Ehitusaktiivsus ja uute korterite müügitempo on endiselt püsinud proportsioonis, ühes kuus müüakse pikemale perioodile taandatuna sarnaselt palju uusi kortereid kui hakatakse ehitama. Laojääk on Tallinnas püsinud jätkuvalt ligi 12 kuu juures, mida iseenesest ei saa hetkel tervikuna pidada ei üle- ega ka liiga õhukeseks pakkumiseks. Segmenditi on siiski märgata liialt palju suurematoaliste uute korterite pakkumise mahtu ning liialt vähest n-ö soodsama hinnaklassiga tavapärast pigem magalapiirkonna uute korterite mahtu.

 

Lähikvartalid toovad Tallinna lähiümbruses kasvava ehitusaktiivsuse

Arvestades Tallinna siseselt kasvanud korterite hindu ning suurenenud pakkumist, tundub loogiline, et laiemale ostjaskonnale kättesaadavat toodet on võimalik arendada ääre- ja eeslinnas, kus maa on tunduvalt odavam. 2018. aasta I kvartalis võiski märgata Tallinnast väljaspool ligi 72%-list ehitusaktiivsuse kasvu. II kvartalis alanes seevastu uute korterite rajamine ligi 19% võrra, mida mõjutas ennekõike aastatagune võrdlemisi kõrge võrdlusbaas. I poolaastal tervikuna on Tallinnast väljaspool mujal maakonnas ehitama hakatud 2 korterit rohkem kui aasta tagasi.

Teisisõnu, ehitusaktiivsuse senine kasv odavamates piirkondades on olnud tagasihoidlikum kui varasemalt prognoositud. Lähikvartalitel on siiski keskusest väljaspool uute hoonete püstitamine tõenäoliselt hoogustumas, sest ainuüksi käesoleva aasta I poolaastal on uute korterite rajamiseks väljastatud Tallinna linna lähiümbruses uusi ehituslube koguni 405% rohkem kui aasta tagasi. Tallinna lähiümbruses järjest kasvava elanikkonnaga kaasneb muidugi ka jätkuv liiklusummikute suurenemine ning paralleelselt sotsiaalse infrastruktuuri mahajäämine, sest omavalitsused ei jõua avalikku kasutusse suunatud taristu elementide rajamisega piisavalt kiirest toime tulla.

Tallinnast väljaspool on lisaks korteriturule märgata ka ridaelamukorterite atraktiivsuse järjepidevat kasvamist, seda ennekõike Rae, Viimsi, Harku ja Saue vallas. Elamuturu kehva pakkumise struktuuri ning 4- ja enamatoaliste uute korterite võrdlemisi kõrgete hindade tõttu siirdub järjest suurem osa ostjaskonnast Tallinna eeslinna ja satelliitasumitesse, kus hinna ja kvaliteedi suhe on parem. Uusi ridaelamuid hakati Harjumaal käesoleva aasta I poolaastal ehitama täpselt 100% rohkem kui aasta tagasi, mille kõrval ehituslubade arv uute ridaelamukorterite püstitamiseks on samaaegselt kasvanud 111% võrra. Harjumaa elamuturul ei ole seevastu tugevat kasvutrendi endiselt märgata, I poolaastal vähenes üksikelamute püstitamiseks ette nähtud ehituslubade arv 12% kuid ehitusega alustamine kasvas ligi 3,6% võrra.

 

Tartus jätkas ehitusaktiivsus kasvamist

Uute korterelamute püstitamine taandus võrdlemisi tugevalt Tartu linnas 2016. aasta III kvartalist 2017. aasta I kvartalini, mille järgselt on uute hoonete püstitamine siiski taas hoogustunud. I poolaastal alustati Tartus 251 korteri ehitamist, mida oli 70% rohkem kui aasta tagasi ning 35% enam kui 2016. aasta samal perioodil. Ehituslubade arv on samaaegselt kasvanud 41% võrra, ehitada soovitakse erinevalt Tallinna linnast ennekõike 1-2- ja 3-5-korruselisi korterelamuid. Pärnu linnas ei alustatud II kvartalis mitte ühegi korterelamu ehitamist, kuid taotleti ehitusluba 6 korteri ehitamiseks, I kvartalist on Pärnus aga ehitamisel 107 uut korterit.

 

Väikelinnades takistab uute korterelamute püstitamist kehv laenuraha kättesaadavus

Kasvanud hindade taustal on märgata ehitusaktiivsuse kasvamist ka väikelinnades, kus otsitakse aktiivselt sobilikke arenduskrunte ja rekonstrueeritakse korterelamuteks ümberehitamiseks sobilikke seni seisnud hooneid. Likviidsus on järsult paranenud seni pikemalt pakkumises seisnud kõrgema hinnaklassiga korteritel. Väikelinnades takistavad ehitusaktiivsuse kasvu jätkuvalt kehvad finantseerimisvõimalused. Pea ainukeseks lahenduseks on ühisrahastus, kus arendusprojektide finantseerimise osas on hakanud intressid küll mõnevõrra alla tulema kuid laenukapitali hind jääb paljudele endiselt pigem kõrgeks. Ühisrahastuse läbi omakapitali rahastamise osas on pangad jätkuvalt konservatiivsed, nii Eestis kui ka teistes Balti riikides vaadatakse ühisrahastuse abil omakapitali kaasanud arendusprojekte ja arendajaid pigem kriitilise pilguga. Tekkinud on olukord, kus ühisrahastuse läbi on küll võimalik omakapital kokku saada, kuid seejärel pangalaenu ei ole mitmetest pankadest endiselt võimalik kaasata.

 

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 116108
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, Aleksander Puškini 28-202, 20307+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Valga esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?