loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Kareda vald
  • Saue vald
  • Võhma linn
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Kuressaare linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Tamsalu vald
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Lihula vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Ahja vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Padise vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Noarootsi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Mustvee linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kernu vald
  • Kiili vald
  • Palamuse vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Antsla vald
  • Puhja vald
  • Paldiski linn
  • Nõva vald
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Lääne-Saare vald
  • Vigala vald
  • Värska vald
  • Aaspere küla
  • Abruka küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Aimla küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Elbiku küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Illi küla
  • Illuka küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kakumetsa küla
  • Kantreküla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kobratu küla
  • Koigi küla
  • Kõpu alevik
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulna küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Laeva küla
  • Lähte alevik
  • Lasari küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehmja küla
  • Lehtmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Luige küla
  • Luunja alevik
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mägestiku küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Maidla küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meremõisa küla
  • Mikitamäe küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Näpi alevik
  • Nigula küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oti küla
  • Paatsalu küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põlde küla
  • Põrga küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raja küla
  • Ramsi alevik
  • Rannamõisa küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarde küla
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tonja küla
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Ulila alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uueveski
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Viti küla
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Tapal kisub kohati kitsaks

Kuigi Tapal suureneb välisriikide sõjaväekontingent, ei avalda see elukondlikule kinnisvaraturule erilist mõju. Pigem napib linnas toitlustuskohti ja vaba aja veetmise võimalusi kui üüripindu, kirjutab Arco Vara kutseline nooremhindaja ja analüütik Mihkel Eliste.

 

Kui paljud arvavad, et tuhande sõduri lisandumine Tapa sõjaväeossa lööb väikelinna kinnisvaraturu kihama, siis see mõte on küll petlik – sõduritele ei ole linnas elamispindu vaja, nad elavad oma kasarmutes, mida järjest juurde ehitatakse. Üksnes Eesti tegevväelased võivad väeosa piiridest lahkuda ja Tapal ning näiteks Rakveres elamispinda osta või üürida.


Ainuke märgatav mõju piirkonna kinnisvaraturule tekib siis, kui kohale tuuakse 1000 sõjaväelast, kellel on linnaloa korral vaja burgerit süüa, baaris õlut juua või kinos käia. Tapa linna olemasolev taristu ei pea sellele koormusele vastu, mis omakorda stimuleerib töökohtade loomist ja sealtkaudu elavdab pika peale ka üüri- ja ostu-müügiturgu.

Seni on ostjateks peamiselt kohalikud

Viimasel ajal on Tapal koduostjateks olnud pigem kohalikud ning Tapa linna lähiümbrusest linna kolivad elanikud. Laias laastus on linnas pakkumiste arv langenud, ostjate valikuvõimalused vähenenud, müüjate hinnasoovid pakkumiste vähesuse taustal aga pidevalt kasvanud.

Sõjaväelastega seonduvalt on täheldatud vaid mõningaid tehinguid ja nende taga on meie oma väeteenistujad, kes tunnevad huvi ennekõike heas seisukorras korterite vastu.

Pigem saavad Tapa linnas potentsiaalseteks ostjateks ja üürnikeks tulevikus teenindus- ning kaubandusvaldkonnas töötavad inimesed, kelle arvukus peaks lisanduvate sõdurite teenindamise tõttu kasvama. Lisaks peaks perspektiivis kasvama ka kogu sõjaväelinnakuga seotud teenindava personali arvukus, mis omakorda hakkab kujundama piirkondlikku tarbimisvõimsust. Sõdurite olemasolust ning teenindamise võimalustest tulenevalt võiksid piirkonna arengust huvi tundvad isikud pigem kaaluda ettevõtlusesse panustamist kui pelgalt kinnisvaraturule investeerimist.

 

Üüriturg kosub tasapisi

Tapa piirkonna majanduslik areng on viimasel ajal üüriturgu pisut turgutanud. Ehitustöid teostavad ettevõtted otsivad sageli ehitustööde läbiviimise ajaks oma töötajatele üüripindu, mis hooajati võib tekitada elamispindadele üsna suure nõudluse ning üürihinnad kohati tavapärasest kõrgemale tõsta.

Väikeinvestorite huvi on viimasel ajal piirkonna vastu oluliselt kasvanud. Käiakse uudistamas nii Rakverest kui Tallinnast, kaalutakse projektide läbiviimist ühe korteri üürimisest kuni vanemate väikeste korterelamute rekonstrueerimiseni.

Piirkonna üürituru suurus ei ole kellelegi küll täpselt teada, kuid Tapa linnas tegutseb ettevõtteid, kelle omandis on ajapikku soetatult kohati üle neljakümne korteri, mis kõik on tõenäoliselt soetatud passiivse üüritulu teenimise eesmärgil. Tõenäoliselt on turul üürituru nõudlus ning turu dünaamika investorite ootusi seni rahuldanud.

Üürihinnad jäävad Tapa linnas olenevalt korteri seisukorrast valdavalt vahemikku 100 - 150 eurot. Arvestades selliste üürikorterite pakkumishindu, kujuneb enamikel juhtudel korteri tootluseks lisakulusid ning vakantsi arvestamata 10-15%, mõningatel juhtudel kuni 20%. Sarnaselt Eesti üüriturule kui tervikule esineb ka Tapal tendents, kus tootlus on kõrgem just halvemas seisukorras korterite puhul. Kõrgema tootluse juures tuleb sealjuures aga arvestada, et vara kapitalikasv on võrrelduna suuremate Eesti linnadega pikema perioodi vältel oluliselt väiksem ning stabiilseid ja kvaliteetseid üürnikke on keeruline leida.

Hinnad on volatiivsed

Hinnataseme muutused on tulenevalt turu väiksusest üsnagi ulatuslikud - 2016. aasta II kvartalis oli mediaanhinnaks 85 €/m2, kuid käesoleva IV kvartali hetkeseisuga on mediaanhind juba koguni 179 €/m2. Novembri keskpaiga seisuga on 2016. aasta IV kvartalis kasvanud sarnaselt mediaanhinnale sarnaselt palju ka aritmeetiline keskmine hinnatase, olles mediaanhinnast mõnevõrra madalamal, 170 €/m2 tasemel. Käesoleva kvartali hinnakasv on tõenäoliselt tulenenud üksikutest tavapäraselt kallimatest tehingutest, mis on hakanud Tapa kinnisvaraturul sagenema. Aritmeetilist keskmist hinnataset on all hoidnud oluliselt odavamad tehingud, mis pakkumiste pideva vähenemise tõttu on turul sisuliselt otsa saanud.

Valdav osa tehingutest tehakse 1940. - 1990. aastatel ehitatud korterelamutes, kus tehingualusteks korteriteks on seni olnud suur osa halvemas seisukorras korterid. Pakkumiste arv oli Tapa linnas majanduskriisi järgselt pidevalt kasvanud, tõustes kohati kuni 100 müügikuulutuseni 2011. aastal. Majandusliku olukorra paranedes on hakatud turult soetama ennekõike hinnaklassilt odavamaid kortereid, mistõttu hinnatasemete olulist kasvu ei ole pakkumiste arvu pideva languse taustal kaasnenud. Käesoleva aasta novembri seisuga on Tapa linnas kinnisvaraportaali kv.ee andmetel pakkumisel kõigest 16 korterit.

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 116108
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?