loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Kareda vald
  • Saue vald
  • Võhma linn
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Kuressaare linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Tamsalu vald
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Lihula vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Ahja vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Tõlliste vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Padise vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Noarootsi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Mustvee linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kernu vald
  • Kiili vald
  • Palamuse vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Antsla vald
  • Puhja vald
  • Paldiski linn
  • Nõva vald
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Lääne-Saare vald
  • Vigala vald
  • Värska vald
  • Aaspere küla
  • Abruka küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Aimla küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Elbiku küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Illi küla
  • Illuka küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kakumetsa küla
  • Kantreküla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kõpu alevik
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulna küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Laeva küla
  • Lähte alevik
  • Lasari küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehmja küla
  • Lehtmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Luige küla
  • Luunja alevik
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mägestiku küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Maidla küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meremõisa küla
  • Mikitamäe küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Näpi alevik
  • Nigula küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Paatsalu küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põlde küla
  • Põrga küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raja küla
  • Ramsi alevik
  • Rannamõisa küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarde küla
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tonja küla
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Ulila alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uueveski
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Viti küla
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Büroopindade turg näitab rahunemist

Vahepealsel perioodil palju kõneainet leidnud büroopindade turul kujunev ülepakkumine ja karmistuv konkurents on asunud näitama esialgseid leevenemise märke. Kui veel 2016. aastal asuti Tallinnas ehitama kokku 15 büroohoonet kogupinnaga 185 000 m2 ning 2017. aastal samuti 15 hoonet kuid kogupinnaga 96 000 m2, siis 2018. aasta I kvartalis ei alustatud mitte ühegi büroohoone ehitamist. Kvartaalselt vaadatuna asus siiski edasine ehitusaktiivsuse tempo alanema juba 2016. aasta IV kvartalist ning seejärel juba tugevamalt 2017. aasta II pooles, mil ühtlasi ka 2017. aasta III kvartalis ei alustatud mitte ühegi büroohoone ehitamist. Kuna aga ehitusjärgus hoonete osas jõuab lisanduv pind turule mõningase viitajaga, hakati kasvavat pakkumist tugevamalt tunnetama alles 2017. aastal.

2018. aasta II kvartali ehitustegevuse andmed ei ole veel käesoleva artikli kirjutamise hetkeks avaldatud, kuid riikliku ehitisregistri kannete põhjal alustati tõenäoliselt ligi 6000 m2 puhtalt büroopinna ehitust, arvestamata sealjuures multifunktsionaalseid büroo- ja laohooneid ning äripindadega valdavalt elukondliku kasutusega hooneid. Ehituslubade arv, mida võiks kasutada kui edasise ehitusaktiivsuse prognoosimise indikaatorit, ei ole lühiajaliselt enam samuti märgatavalt kasvanud. I kvartalis väljastati ehitusõiguseid ligi 17 000 m2 büroopindade ehitamiseks, mida oli sarnases mahus kui 2017. aasta samal perioodil. Kavandatavate büroohoonete hulk on siiski varasemaga sarnane, ehitusõiguse taotlemisega seotud hooned on lihtsalt väiksemad.

Edasise ehitusaktiivsuse tempot on pidurdanud nii ehitushinna kallinemine kui ka turul pakkumises aset leidnud muutused. Sealjuures tuleb aga arvestada, et möödunud aastal asuti siiski uute projektide algatamiseks võrdlemisi visalt valmistuma, 2017. aastal väljastati uusi ehituslube kokku 13 büroohoone ehitamiseks kogumahuga koguni 215 000 m2. Valdav enamus suurimatest passiivsetest projektidest paiknevad loomulikult Kesklinnas, kus ligi 15 000 m2 suletud netopinnaga hooneid on planeeritud näiteks Ahtri ja Töökoja tänavale.

Büroopindade finantseerimise laenumahud on küll endiselt jätkanud võrdlemisi kiires tempos kasvamist, kuid kasvutempo ei ole enam kiirenenud. Kui 2015. aastal finantseeriti büroopindu ligi 80 miljoni euro eest, siis 2016. aastal 174 miljoni ning 2017. aastal koguni 267 miljoni euro eest. Protsentuaalselt vaadatuna kasvas büroopindade finantseerimine 2016. aastal 118% ning 2017. aastal 53% võrra. 2018. aasta I kvartalis oli laenude mahuks 45 miljonit eurot, mida oli 44% enam kui varasema aasta samal perioodil ning 21% enam kui 2016. aasta I kvartalis.

Büroopindade ja muu ärikinnisvara valmimise tõttu on siiski viimase kahe kvartali vältel kinnisvara omatarbeks soetamise finantseerimise mahud kasvanud, seda 2017. aasta IV kvartalis aasta baasil ligi 48% ning 2018. aasta I kvartalis 24% võrra. Kinnisvara soetamine omatarbeks on siiski pikemale perioodile taandatuna üsna tugevalt alanenud, 2017. aastal finantseeriti vastavat segmenti koguni 62% vähem kui 2015. aastal. Põhjuseks on sealjuures peamiselt ettevõtete senine madal investeerimisaktiivsus, teisalt on jällegi suur osa kinnisvarast soetatud omavahenditest ehk möödunud perioodide kasumite arvelt. Ettevõtete investeeringud põhivarasse hakkasid küll 2017. aasta esimeses pooles taas tempokalt kasvama, kuid kasv oli ainuüksi ajutine. Investeeringud maasse on jätkuvalt samal tasemel nagu aastatel 2008 - 2009, investeeringud ehitistesse on aga asunud siiski kasvama. 2018. aasta I kvartalis tehti ehitistesse investeeringuid 288% enam kui aasta tagasi ning 263% enam kui 2016. aasta samas kvartalis.

Intressid on juba pikemat aega püsinud võrdlemisi madalal tasemel nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtetele suunatud pikaajaliste laenude puhul, viimase kaheteistkümne kuu vältel on mõlema segmendi keskmine pikaajaline intress olnud sisuliselt samal tasemel. Intresside kasvu on olnud viimaste perioodide vältel märgata ennekõike ehituse ja kinnisvaraalase tegevuse finantseerimisel. Madalate intresside keskkonnas on investeeringud ärikinnisvarasse jätkuvalt atraktiivsed. Olenemata sellest, et üürihinnad ei ole viimase aasta jooksul enam märgatavalt kasvanud ning vakants on asunud vanemates hoonetes tõusma ja segmenditi üürihinnad langema, on alla 200 tuhande euroste büroo-, kaubandus- ja teeninduspindade turg endiselt aktiivne. Märgata on tehinguid, kus olemasoleva üürilepinguga heas kuni väga heas seisukorras pindade eest ollakse nõus peale maksma. Teisisõnu, atraktiivses asukohas ning olemasoleva rahavooga pinna eest ollakse nõus maksma üle turuväärtuse, mille kõrval tootlused on odavamatel varadel langenud juba alla 6% piiri. 

Baltikumis esile kerkinud rahapesuskandaalid ning järgnevate ennetamine on kaasa toonud üksikute suuremate ärikinnisvara ostu-müügitehingute ärajäämise. Ennekõike on tunda raha turule sisenemise vähenemist Venemaa suunalt, ühalt on probleemiks pangakontode avamine kuid teisalt kardetakse ka investeeritava kapitali osas uurimise alla sattumist. Venemaa suunalt tulevate investeeringute osas on peamiselt märgata tehingute ärajäämist ning potentsiaalsete ostjate vähenemist Ida-Virumaa suurimates linnades. Lisaks on suuremate tehingute sõlmimisel ning sealjuures pangalaenu kasutamisel hakanud negatiivset rolli mängima kinnisvaraturu aktiivsus, mitmetes pankades on kinnisvara osakaal laenuportfellides tugevalt suurenenud ning laenutingimuste pakkumisel ei olda klientide sõnul enam alati niivõrd paindlikud kui veel mõnda aega tagasi.

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 116108
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?