loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Assaku alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Harku alevik
  • Harkujärve küla
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kaimi küla
  • Kakumetsa küla
  • Kalita küla
  • Kantreküla
  • Karepa küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kaunissaare küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kergu küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Kiltsi küla
  • Klooga alevik
  • Koeru alevik
  • Kõidama küla
  • Kõrsa küla
  • Kose alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurepalu küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Laane küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtmetsa küla
  • Liikva küla
  • Lohkva küla
  • Lohusalu küla
  • Loo alevik
  • Loodi küla
  • Luke küla
  • Maardu küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Manniva küla
  • Mäo küla
  • Maramaa küla
  • Marksa küla
  • Metsanurme küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Orissaare alevik
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Pärnjõe küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pehka küla
  • Piira küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pulli küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raavitsa küla
  • Raeküla
  • Rägavere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Ropka
  • Rummu küla
  • Saku alevik
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Soe küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vääna küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Kasulik teada

Jekaterina Lesnikova

Jekaterina Lesnikova

Iga tehingu pealt toetan varjupaigaloomi!

Maakler

Mobiil +372 5884 8428
Telefon +372 614 4600
Keeled
jekaterina.lesnikova@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (6)

Kinnisvara ostmine või müümine on oluline otsus, millega kaasneb suur vastutus. Isegi kui kõik näib esmapilgul korras, võivad väikesed detailid, mis on (või ei ole) lepingus kirjas, hiljem suurt rolli mängida – eriti just varjatud puudused, mis tulevad välja alles pärast tehingut.

 

Kuidas siis tagada, et kinnisvaratehing ei tooks kaasa ebameeldivaid üllatusi?

 

Kõik tuleb kirjalikult fikseerida

Ostja jaoks on äärmiselt oluline, et kõik kinnisvara omadused oleksid kirjalikult fikseeritud, olgu tegemist uusarendus- või järelturukorteriga. Lepingusse tuleks täpselt kirja panna:

  • mis kuulub hinna sisse (sisseehitatud mööbel, tehnika, sisustus)
  • millises seisukorras kinnisvara üle antakse
  • millised puudused on teadaolevalt olemas

Isegi sellised näiliselt väikesed aspektid, nagu „kas köök jääb alles” või „kas pesumasin võetakse kaasa“ võivad hiljem põhjustada arusaamatusi, kui neis ei ole eelnevalt kokku lepitud ja neid kirja pandud.

 

Mis on nähtavad ja mis varjatud puudused?

  • Nähtavad puudused on need, mida saab märgata kinnisvara tavapärasel ülevaatusel: praod seintes, kulunud põrand, vana elektrijuhtmestik. Neid ei pea lepingus eraldi välja tooma, kuna neid peetakse kinnisvara üldise seisukorra kirjelduseks.
  • Varjatud puudused on need, mida ei ole võimalik silmaga märgata: niiskus seina sees, hallitus, konstruktsioonivead, halb heliisolatsioon. Selliste puuduste eest vastutab müüja, isegi juhul, kui ta ei olnud neist teadlik.

 

Kes vastutab, kui probleemid ilmnevad pärast tehingut?

Seaduse järgi vastutab varjatud puuduste eest müüja, isegi kui ta nende olemasolust teadlik ei olnud. Tavaliselt kehtib vastutus kuni 3 aastat pärast kinnisvara üleandmist.

 

Kuidas end kaitsta?

  • Müüja peaks ausalt välja tooma kõik teadaolevad probleemid ning võimalusel viitama ka riskidele.
  • Ostjal soovitatakse teha põhjalik kinnisvara ülevaatus ja võimalusel tellida ehitusekspertiis. Ekspertiisi akt (nt termograafia) aitab avastada soojakadusid, niiskusprobleeme, ventilatsiooni- või ehitusvigu. Tõenditena saab kohtus kasutada ka fotosid, meilivahetust, tunnistajate ütlusi ja eksperdi ütlusi kohtusaalis.

Ostja eesmärk on tõendada, et puudus eksisteeris juba enne vara üleandmist. Kui notarilepingus on kirjas „varjatud puudused puuduvad“, kuid hiljem need ilmnevad ja ostja suudab nende olemasolu tõendada, kaotab lepingus olev väide oma õigusliku tähenduse.

Kohtud arvestavad ka seda, kui kaua müüja kinnisvara omanikuks oli. Mida pikem see aeg on, seda suurem on eeldus, et müüja pidi puudustest teadlik olema – see suurendab ka müüja vastutust.

 

Kohtupraktikas on olnud ka vastupidiseid näiteid – selliseid, kus õigus jääb müüjale. Näiteks esitas ostja nõude pärast kolme aasta möödumist ning jäi kohtus kaotajaks. Üht sellist juhtumit menetleti esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus kokku 1,5 aastat ning lõpuks määrati kohtukulude tasumise kohustus ostjale. Seega on ausad müüjad samuti kaitstud, kui nad tegutsevad seaduslikult ja läbipaistvalt.

 

Kuidas ostjana riske ennetada?

  • vaata kinnisvara hoolikalt üle
  • küsi julgelt küsimusi
  • fikseeri kõik kokkulepped kirjalikult
  • kaalu ekspertiisi tellimist

 

Kuidas müüjana riske ennetada?

  • ära varja puudusi
  • kirjelda kõike lepingus ausalt
  • mõtle ennetavalt ka võimalikele küsimustele

 

Kinnisvara pole ainult ruutmeetrid, vaid ka usaldus inimeste vahel. Ausus, läbipaistvus ja tähelepanu detailidele – just need tagavad turvalise ja rahuliku tehingu mõlemale poolele.

 

 

Ivory Õuekallas

Ivory Õuekallas

Nooremmaakler

Mobiil +372 5805 9088
Telefon +372 744 2218
Keeled
ivory.ouekallas@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (5)

Kinnisvara müügist saadud tulu võib Eestis teatud juhtudel olla tulumaksuvaba. Selleks tuleb täita kindlad tingimused, millest kõige olulisem on see, et müüja peab olema kasutanud kinnisvara oma tegeliku elukohana.

 

Tulumaksuseadus ei sätesta täpset ajavahemikku, kui kaua või kui tihti tuleb kinnisvara elukohana kasutada, kuid oluline on, et see kasutus oleks vahetult enne müüki järjepidev ja tõendatav.

 

Elukohaks võib lugeda ka rohkem kui ühte kinnisvaraobjekti. Näiteks võib perel olla linnakorter, kus elatakse talvel, ja maamaja, mida kasutatakse suvel. Kui mõlemal kinnistul on selgelt elamise tunnused, näiteks tasutakse arveid, on olemas sideteenused ning naabrid suudavad kinnitada, et kinnisvara on olnud kasutuses, siis võib mõlemat pidada elukohaks. Siiski saab maksuvabastust kasutada vaid ühe müügitehingu puhul kahe aasta jooksul. Kui üks elukoht müüakse maksuvabalt, tuleb järgmise maksuvaba müügiga oodata vähemalt kaks aastat.

 

Levinud on ka olukorrad, kus kinnisvara antakse enne müüki üürile. Sellisel juhul tuleb arvestada, et isegi lühiajaline üürimine võib katkestada maksuvabastuse aluse. Kui kinnisvara ei ole enam kasutusel elukohana, kaob ka õigus deklareerida müügitulu maksuvabalt. Seetõttu ei ole soovitatav anda kinnisvara enne selle müüki üürile – kui eesmärk on maksuvabastuse kasutamine.

 

Korteriomand võib koosneda lisaks eluruumile ka panipaigast ja parkimiskohast. Kui kogu korteriomand, s.o korter koos panipaiga ja parkimiskohaga, müüakse ühe tehinguna, rakendub maksuvabastus kogu summale. Kui aga panipaik või parkimiskoht müüakse eraldi, loetakse sellest saadud kasu maksustatavaks.

 

Maksuvabastus ei laiene kinnisvara osadele, mida on laiendatud või ümber kujundatud, kuid mis ei ole olnud kasutuses eluruumina. Näiteks, kui soovitakse laiendada korterit ühiskoridori arvelt või kujundada eluruumiks hoone kelder või pööning, siis nende müügist saadud kasu maksustatakse, sest neid ei ole kasutatud eluruumidena.

 

Mõnel juhul võib maksuvabastus laieneda ka mittealalistele elamispindadele. Kui isik müüb talle kuulunud suvila või aiamaja koos kuni 2500 m2 krundiga ning on seda omanud vähemalt kaks aastat, ei kuulu saadud tulu maksustamisele, eeldusel et vara on kasutatud suvitamiseks, mitte alaliseks elamiseks. See soodustus ei kehti hooneteühistute kaudu omandatud kinnisvara puhul, näiteks garaažide müümisel, kus kasu tuleb maksustada.

 

Kui kinnisvara saadakse pärandina või kingitusena, ei kaasne selle kättesaamisega maksukohustust. Kui aga selline vara edasi müüakse, tuleb võimalik kasum maksustada. Erand kehtib siis, kui päritud või kingitud kinnisvara on olnud isiku elukoht kuni selle müümiseni.

 

  • Maksustatava tulu arvestamine

Tulumaks kehtib kasumile, mis saadakse kinnisvara müügi ja ostuhinna vahest. Kehtiv tulumaksumäär on 20%. Näiteks, kui kinnisvara osteti 100 000 euro eest ja müüdi 150 000 euroga, on maksustatav tulu 50 000 eurot. Kui müüjal on tõendatud kulud, mis on tehtud kinnisvara parendamiseks (näiteks renoveerimine), või tehinguga seotud kulud (nt notaritasud, riigilõivud, maakleritasud), võib need kasumist maha arvata. Kui need kulud kokku on 25 000 eurot, maksustatakse ainult ülejäänud 25 000 eurot.

 

  • Tuludeklaratsiooni esitamine

Maksustatava tulu deklareerimine on müüja vastutus. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis võivad olla eeltäidetud andmed müügitehingute kohta, kuid need ei pruugi olla täielikud ega õiged. Kui deklaratsioonis on maksuvaba tehing märgitud maksustatavana, tuleb andmed ise parandada. Kui mõni maksustatav tehing on puudu, tuleb see samuti ise lisada. Maksu- ja tolliamet ei vastuta selle eest, kui isik jätab andmed esitamata.

Jekaterina Lesnikova

Jekaterina Lesnikova

Iga tehingu pealt toetan varjupaigaloomi!

Maakler

Mobiil +372 5884 8428
Telefon +372 614 4600
Keeled
jekaterina.lesnikova@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (6)

Eestis reguleerib pärimist Pärimisseadus. Pärast inimese surma lähevad tema vara, õigused ja kohustused üle pärijatele – kas seaduse järgi või testamendi alusel.

  • Pärimine seaduse alusel

Kui testament puudub, jagatakse vara seaduse põhjal. Pärimiskord on järgmine:

  1. Lapsed ja abikaasa – jagavad pärandvara võrdselt.
  2. Kui lapsi ei ole, pärivad vanemad ja abikaasa.
  3. Kui lähemad lähedased puuduvad, siis pärivad õed-vennad, vanavanemad ja teised sugulased.
  4. Kui pärijaid ei ole, läheb vara riigile.

Oluline: abikaasa ei päri automaatselt kogu vara, vaid pärib võrdselt lastega. Kui vara kuulus abikaasadele ühiselt (nt korter), võib abikaasa nõuda abikaasavara osa eraldamist.

 

  • Pärimine testamendi alusel

Igal inimesel on õigus elu jooksul ise oma vara jaotamist korraldada, koostades testamendi. See võib olla:

  • notariaalne – kõige kindlam
  • omakäeline – käsitsi kirjutatud, kuupäevaga ja allkirjaga
  • hädatestament – kui inimene on suremas ega pääse notari juurde

Eestis on lubatud ka pärimisleping: juriidiliselt siduv kokkulepe kindla pärijaga. Erinevalt testamendist ei saa seda ühepoolselt tühistada.

 

  • Kuidas pärand vastu võtta?

Pärand tuleb vastu võtta kolme kuu jooksul alates päevast, mil inimene sai teada oma pärimisõigusest. Seda tehakse notari juures, kes

  • avab pärimisasja
  • kontrollib, kas testament on olemas
  • selgitab välja pärandvara koosseisu
  • määrab pärijate osad
  • väljastab pärimistunnistuse

 Oluline: pärand sisaldab mitte ainult vara, vaid ka võlgu. Pärija vastutab nende eest ainult pärandvara ulatuses – oma isiklik vara on kaitstud.

 

  • Eluline näide

Isa sureb. Talle kuulusid korter ja auto ning tal oli väiksem laenukohustus. Pärijateks on abikaasa ja kaks täisealist last – vara jagatakse võrdselt kolme vahel. Samal ajal vastutavad nad ka võla eest – ainult oma osa ulatuses. Kui keegi loobub pärandist, läheb tema osa üle teistele.

 

  • Pärija tegevusplaan samm-sammult

Kui oled saanud teada pärandaja surmast, siis

  1. Pöördu notari poole (pärandaja viimase elukoha järgi)
  2. Esita avaldus pärandi vastuvõtmiseks (3 kuu jooksul).
  3. Vajadusel telli vara hindamine.
  4. Saa pärimistunnistus.

Kui sa ei soovi pärida (näiteks võlgade tõttu), on õigus pärandist ametlikult loobuda –  samuti notari juures. Pärandimaksu Eestis ei ole – see eristab meid paljudest teistest Euroopa riikidest.

 

  • Professionaali soovitus

Kui teil on korter, maja, ettevõte või säästud – koostage testament. See aitab teie lähedastel vältida vaidlusi, juriidilisi probleeme ja lisakulusid. Testament ei räägi ainult surmast, see räägib austusest nende vastu, kes jäävad.

 

Kokkuvõtteks:

  • Pärimine toimub seaduse või testamendi alusel.
  • Abikaasa pärib koos lastega, mitte nende asemel.
  • Testament annab vabaduse oma vara saatust juhtida.
  • Pärandi vastuvõtmise tähtaeg on 3 kuud.
  • Vastutus võlgade eest on piiratud pärandvara ulatusega.
  • Pärandimaks puudub.
  • Keerulistes olukordades pöörduge notari poole.

 

Heleri Jallai

Heleri Jallai

Seadustamise valdkonnajuht

Mobiil +372 5348 3328
Telefon +372 744 2218
Keeled
heleri.jallai@arcovara.ee

Paljud inimesed tunnevad oma kodus vabadust teha just seda, mida soovivad. On ju see oma isiklik pind – miks ei võiks seal siis näiteks seina maha võtta, vannituba ja WC-d kokku ehitada või elutuba rõduga ühendada, ilma et peaks kellelegi sellest teada andma?

Paraku ei ole loominguline lähenemine ehitamise seisukohast kaugeltki nii ohutu, kui tundub – ega ka seaduslik. Tegemist on levinud eksiarvamusega, et oma kinnisvaraga võib teha, mida hing ihaldab. Kui värvid seinad roosaks või vahetad köögimööbli välja, pole probleemi. Kuid kui plaanid ruumide otstarvet muuta, kandvat seina lammutada või sanitaarsõlmi ümber paigutada, sisened juba valdkonda, mida reguleerib ehitusseadustik. Ehitusseadustiku § 4 sätestab, et ehitamine on lubatud üksnes juhul, kui see vastab ehitusseadustikule ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele. Ehitustegevus, mis muudab hoone tehnosüsteeme, kandekonstruktsioone või kasutusotstarvet, on käsitletav ehitus- või ümberehitustööna, mille puhul on kohustuslik esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba.

Võtame näiteks olukorra, kus inimene otsustab eemaldada seina, mis „lihtsalt segab“ avatud planeeringu loomist. Kui tegemist on kandva seinaga, võib see nõrgestada kogu hoone stabiilsust. Selline muudatus vajab kindlasti inseneri hinnangut ja ehitusteatise esitamist, kuna see mõjutab hoone ohutust. Kui ümberehitus puudutab vee- ja kanalisatsioonisüsteeme (näiteks vannitoa ehitamine kohta, kus seda varem ei olnud), võivad tagajärjed mõjutada kogu maja torustikku. Sellised muudatused peavad vastama tehnosüsteemide rajamise nõuetele ning tihti on vaja kaasata vastava pädevusega spetsialistid ja kooskõlastada töö projekteerijaga. Kohalikul omavalitsusel on seaduslik kohustus teostada ehitustegevuse üle järelevalvet. Kui avastatakse, et hoones on tehtud loata ümberehitusi, võib omavalitsus nõuda ehitise taastamist varasemas seisukorras, määrata sunniraha või kohustada ümberehituse seadustamist tagantjärele, mis võib osutuda kalliks ja ajamahukaks protsessiks.

Lisaks võib korterelamus tehtud loata ümberehitus rikkuda kaasomanike õigusi. Näiteks ventilatsioonisüsteemi või kütte muudatused võivad halvasti mõjuda teistele elanikele. Korteriühistu võib nõuda muudatuste peatamist või tagasi pööramist. Korteri või maja müügil on loata tehtud ümberehitused sageli probleemiks. Notarid nõuavad, et dokumendid oleksid korras, ja pankadel võib tekkida küsimusi kinnisvara väärtuse hindamisel. Samuti võib kindlustusselts keelduda kahju hüvitamisest, kui selgub, et selle põhjustas loata tehtud ehitus. Näiteks kui vannitoa torustik hakkab lekkima ja see ruum on ehitatud kohta, kus seda ei tohiks olla, võib kindlustus väita, et tegemist oli omaniku vastutusel tehtud ebaseadusliku muudatusega.

Kodu on küll meie isiklik ruum, kuid ehitamine ja planeerimine on avalik teema. Enne kui haarad haamri ja hakkad seinu lõhkuma, tasub korraks aeg maha võtta ja konsulteerida asjatundjatega. Kokkuvõttes on reegel lihtne: kui su muudatus mõjutab ehitist, selle tehnosüsteeme või teiste inimeste elukeskkonda, ei tohi seda teha omavoliliselt. Õige teguviis kaitseb sind ohtude, kohtuvaidluste ja suurte rahaliste kaotuste eest.

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (18)

Kui sul on kaasomandis maja, siis sa tead, et see on nagu elada koos sugulastega, kellega sa ei ole isegi Facebookis sõber. Esialgu tundub kõik tore – „me ju saame hakkama“, aga siis tuleb jutuks katus, parkimiskoht, elektriarve või see, kelle koer murule kakab… Ja siis saabub hetk, kui tekib küsimus: „Kas me ei võiks korteriühistu teha?“

Jah, võiks küll. Aga enne tuleb pisut rohkem ära teha, kui lihtsalt üks koosolek kohvikus ja ühine käepigistus.

Kaasomand tähendab, et kogu kinnistu ja hoone kuulub mitmele isikule ühiselt (näiteks 1/3, 1/4 osadena), ilma kindlaksmääratud korteriomanditeta. See tähendab, et inimestel ei ole juriidiliselt määratud „oma“ korterit, vaid nad omavad osa kogu hoonest.

Ühistu loomine on kaasomanike jaoks suur muutus. Inimesed kardavad muutusi. Kui maja on väiksem ja seni pole olnud suuri probleeme, tundub muutus ebavajalik. Inimesed pelgavad juriidilisi kulusid, notaritasusid, hindamisakte ja võimalikke ehituslikke muudatusi, mida korteriomandi loomine kaasa toob. Maakler puutub rohkelt kokku sellega, et müügist huvitatud kaasomanikud ei ole altid tegema lisakulusid korteriomandite loomiseks – need kulud tahetakse jätta uuele omanikule.

Levinumad probleemid:

  • Üks omanik tahab remonti teha, teine mitte.
  • Keegi tahab müüa, aga ostja tahab kindlat korterit, mitte „osa majast“.
  • Pank ei anna laenu, sest kinnisvara pole erastatud.

Ehkki kaasomanik võib ühises asjas temale kuuluva mõttelise osa vabalt võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada, on korteriomand kinnisasjade puhul parem vorm. Ühistu loomine võib kinnisvara väärtust suurendada 10–20%. Korteriomandid ja korteriühistu annavad meile selged reeglid, kindluse ja väärtuse kinnisvarale.

Ostja saab selge omandi ja parema ligipääsu laenule. Lisaks eelise müügimõtte puhul, sest on ju  kaasomandi osa ostmine  riskantne just ostja vaatest, kuna teistel kaasomanikel on ka peale tehingut ostu eesõigus.

Kuidas kõige lihtsamini ühistuni jõuda?

Korteriühistu asutamine eeldab korteriomandite olemasolu

Korteriühistu saab asutada ainult korteriomandite baasil. Kui nende loomist keeruliseks peetakse, siis kaasomandi omanikud saaksid ikkagi ka ühiselt toimetada ja omavahel kokkuleppeid sõlmida, näiteks notariaalse kasutuskorra kokkuleppimise kaudu. Selles fikseeritakse nii elamu ja kinnistu kasutamine kui ka juurdepääsud, veearvete tasumise ja heakorra kokkulepped ning muu.

Korteriomandeid ei saa sundkorras moodustada – see vajab kõigi kaasomanike kokkulepet. Kui tõesti juhtub nii, et keegi elanikest on ühistu loomise vastu ja kokkulepet ei saavutata, saab luua ühisuse (st majapidamiskulude jagamiseks, aga see ei ole juriidiliselt korteriühistu ega taga samu õigusi ega kaitset).

Esimene samm korteriühistu loomiseks on kaasomandi jagamine korteriomanditeks.

Selleks tuleb:

  1. Tellida hoone reaaljaotusplaan

See on hoone ja maatüki jagamise plaan, kus määratakse ära, millised osad hoonest ja kinnistust kuuluvad kellele, nt korter, keldriboks, panipaik jm. Kasutus tuleb üle mõõta ja veenduda, et kõik oleks õiglane ja vastaks omanike soovidele. Sellise plaani saamiseks kaasatakse mõõdistaja, hindaja või ehitusekspert ning kui hoones on toimunud ümberehitusi, ehitusinsener, vajadusel geodeet ja pädev arhitekt. Reaaljaotusplaan sisaldab hoone üldplaani (2D või 3D kujul), iga kaasomaniku osa täpset asukohta (nt Korter 1 – 47 m² esimesel korrusel, terrass 5 m²), kirjeldavat osa (tekstiline seletus, mis osa kuulub kellele) ning osade suurust ruutmeetrites.

  1. Sõlmida notariaalne kokkulepe kõikide kaasomanike vahel

Kokkuleppes määratakse ära igaühe osa kui korteriomand. See on dokument, mis määratleb täpselt, kuidas kaasomandis olevat kinnistut või hoonet tegelikult kasutatakse.

  1. Registreerida Kinnistusregistris korteriomandid.

Kui korteriomandid on loodud, saab igast omanikust konkreetse korteri (nt Korter nr 1) omanik ja siis saab asutada korteriühistu. Siis juba kutsutakse kokku asutamiskoosolek (vajalik on vähemalt 50%+1 hääl korteriomandi põhjal), koostatakse ja kinnitatakse põhikiri (kuna korteriühistute tegevust reguleeritakse seadusega täpsemalt, on olemas näidis- ja tüüppõhikirjad, millest juhinduda), valitakse juhatus.

Korteriühistu loomise protseduur sarnaneb MTÜ loomisele. Ühistu on loodud, kui  esitatakse korteriühistu registreerimise avaldus Äriregistrile. Tuleb avada ühistule pangakonto ning teha ühistu kandmine äriregistrisse lõplikuks (registreerimisavalduse alusel). 

Maja haldamiseks tuleb ilmselt sõlmida uued teenuslepingud (prügi, elekter, hooldus) ning teavitada elanikke uutest arvelduskontodest ja reeglitest.

Lõpuks tuleb koostada eelarve ja otsustada, mida kõigepealt remontima hakata.

 

Sirli Leevit

Sirli Leevit

Nooremmaakler

Mobiil +372 5555 1362
Telefon +372 435 9969
Keeled
sirli.leevit@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (1)

Kas oled kunagi mõelnud, et maksad oma laenu eest liiga palju intressi või et igakuine kuumakse on liialt suur? Või on sul hoopiski mitu erinevat väikelaenu? Siin tulebki mängu refinantseerimine – võimalus oma laenud üle vaadata ja nutikamalt korraldada.

Refinantseerimine tähendab seda, et vahetad oma olemasoleva laenu uue vastu. See võib olla näiteks väiksema intressimääraga, pikema või lühema tagasimakseperioodiga või lihtsalt paindlikuma igakuise maksegraafikuga laen.

See võib tunduda keeruline, kuid tegelikult on see üsna loogiline samm neile, kes soovivad oma rahaasjad üle vaadata. Vaatame lähemalt, mida refinantseerimine tähendab, miks ja millal seda kaaluda ning kuidas kogu protsess välja näeb.

  • Millal tasub refinantseerimisele mõelda?

Refinantseerimine ei ole alati ja igaühele automaatselt kasulik: see sõltub sinu finantsseisust, olemasoleva laenu tingimustest ja turu olukorrast. Toon välja mõned olukorrad, kus refinantseerimine võiks olla mõistlik.

  1. Intressimäärad on langenud

Kui sa võtsid laenu näiteks 5% intressiga, aga täna pakuvad pangad 3%, võib refinantseerimine tuua märkimisväärse säästu.

  1. Sinu krediidiskoor on paranenud

Hea maksekäitumine ja  stabiilne sissetulek võivad tähendada paremaid refinantseerimise tingimusi.

  1. Sul on mitu laenu korraga

Laenude koondamine üheks aitab lihtsustada haldamist ja võib vähendada koguintressi.

  1. Tahad kuumakseid vähendada

Kui sissetulek on vähenenud või soovid oma eelarvet kergendada, saad pikendada laenuperioodi ja seeläbi igakuist makset vähendada (kuigi intressikulu võib kokkuvõttes kasvada).

 

  • Kuidas refinantseerimine käib?
  1. Tee endale selgeks hetkeseis

Kogu andmed oma olemasolevate laenude kohta: jääksumma, intressimäär, igakuine makse ja laenu lõpptähtaeg.

  1. Sea eesmärk

Kas soovid maksta vähem intressi? Koondada laenud? Saada rahaliselt rohkem hingamisruumi? Selge eesmärk aitab leida parima lahenduse.

  1. Võrdle pakkumisi

Uuri, mida pakuvad ka teised pangad või laenuandjad. Tihtipeale võib uus pakkuja pakkuda oluliselt soodsamaid tingimusi kui sinu praegune pank.

  1. Arvuta läbi kogu kulu

Ära vaata ainult intressi – võta arvesse ka lepingutasud, ennetähtaegse lõpetamise trahvid ja muud kulud. Mõnikord võivad need nullida refinantseerimise kasu.

  1. Esita taotlus ja toimeta dokumentatsioon

Kui leiad sobiva pakkumise, esita ametlik taotlus ja vajalikud dokumendid.

  1. Allkirjasta uus leping ja maksa vana laen tagasi

Kui uus laen on kinnitatud, kantakse raha sageli otse vana laenuandja arvele. Sina hakkad edaspidi maksma uut, paremate tingimustega laenu.

  • Refinantseerimine ei sobi kõigile!

Refinantseerimine võib küll tunduda kasulik, kuid see pole alati parim lahendus. Tasub ettevaatlik olla, kui:

  • sul on väga väike järelejäänud laenusumma – refinantseerimistasud võivad ületada loodetud kokkuhoiu;
  • lepingulised ennetähtaegsed lõpetamistasud on liialt suured;
  • uus laenupakkuja tundub ebausaldusväärne – alati kontrolli laenuandja tausta!

Kokkuvõtteks

Refinantseerimine võib olla nutikas samm oma rahalise olukorra parandamiseks, kuid tuleb tähele panna, et teeksid seda õigel ajal ja teadlikult. See võib aidata sul säästa sadu või isegi tuhandeid eurosid, muuta igakuised maksed kergemini hallatavaks ning vähendada maksetest tulenevat stressi.

Enne otsustamist võta aega, et analüüsida oma laenuolukorda, võrrelda pakkumisi ning mõista kogu protsessi kulusid. Nii väldid ootamatusi ja teed õige otsuse.

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

1747861200 | 1752658495 | 1798668000