loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Aegviidu alev
  • Ahaste küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaalepi küla
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Kakumetsa küla
  • Kambja alevik
  • Karepa küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kaunissaare küla
  • Kehtna alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Kõidama küla
  • Kõpu alevik
  • Kõrsa küla
  • Kose alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurepalu küla
  • Kuusalu alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Luke küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Manniva küla
  • Märjamaa alev
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pärnamäe küla
  • Pärnjõe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pehka küla
  • Piira küla
  • Pilka küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Upa küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

EST

Annemai Tuvike

Annemai Tuvike

Seadustamise valdkonnajuht / Maakler 

Mobiil +372 5285 880
Telefon +372 744 2218
Keeled

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

NB! kirjuta kindlasti oma telefoni nr

Võta ühendust! Esmane nõustamine on tasuta.

Servituudid jagunevad reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Need võivad olla tähtajalised ja tähtajatud ning tasuta või tasulised. Servituudi leping sõlmitakse notari juures ja see kantakse kinnistusraamatusse. Lepingus lepitakse kokku servituudi ala, poolte õigused, kohustused, tähtaeg ja tasu.

Isiklik servituut annab õiguse kasutada kinnisasja kindlaks määratud otstarbel ja saada sealt kasu.

Reaalservituudiga on tegemist kui üks kinnisasi koormatakse teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kõige sagedasem reaalservituut on teeservituut, aga reaalservituuti võib näiteks seada ka kuuriboksidele, kaevule, elektrikilbile jne.

Samuti seatakse reaalservituute vee- ja kanalisatsioonitrassi või tehnovõrkude rajamiseks läbi teise kinnisasja.


 

Servituut kitsendab vara kasutamise õigust

Annemai Tuvike

Annemai Tuvike

Seadustamise valdkonnajuht / Maakler 

Mobiil +372 5285 880
Telefon +372 744 2218
Keeled

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

NB! kirjuta kindlasti oma telefoni nr

Võta ühendust! Esmane nõustamine on tasuta.

Ehitisregistri keskkond on keeruline, kohaliku omavalitsuse vastus Sinu probleemi püstitusele raskesti aru saadav ja/või ehitisregistri menetluse kulg on osutunud vaevaliselt. Samas on Sul olemas vajalikud dokumendid, mida ehitisregistrisse esitada. Võta meiega ühendust, aitame Sul vajalikud dokumendid ja taotluse registrisse esitada, selgitame lahti menetluse käigus tekkinud küsimused, aitame tellida vajadusel puuduvad dokumendid.

 

Annemai Tuvike

Annemai Tuvike

Seadustamise valdkonnajuht / Maakler 

Mobiil +372 5285 880
Telefon +372 744 2218
Keeled

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

NB! kirjuta kindlasti oma telefoni nr

Võta ühendust! Esmane nõustamine on tasuta.

 

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõtteliste osadena ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lõige 3). See on suhteliselt keeruline omandivorm, mis võib kaasa tuua lahkhelisid kaasomanike vahel ning mille ohtusid teadmata võib lihtsalt keerulistesse olukordadesse sattuda.
Kaasomandit on võimalik lõpetada kolmel võimalikul viisil. Vastavalt asjaõigusseaduse § 76 lõige 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Nüüd vaatame natuke lähemalt kõiki kolme võimalikku kaasomandi lõpetamise viisi.
 

KAASOMANDI LÕPETAMINE REAALOSADEKS JAGAMISE TEEL:

Kaasomandi lõpetamine on üsna keeruline protsess, aga selle tulemusel saab omandiõigus selguse ja kindluse. Kahjuks igat kinnisasja ei ole alati võimalik korteriomanditeks jagada, aga kui on plaan kaasomand lõpetada, siis tasub seda võimalikkust alati uurida.

Esmalt on vaja välja uurida, kas kõikidel omanikel on tahe ja valmisolek see teekond ette võtta ja milline on osapoolte finantsvõimekus. Seejärel tuleb asjatundjalt uurida, kas ehitustehniliselt on korteriomanditeks jagamine üldse võimalik. Tulevased reaalosad peavad olema kasutatavad üksteisest sõltumatult (nt eraldi sissepääsud ning vee- ja elektrivarustus igal tulevasel korteril eraldi). 

Oluline on teada, et esmalt tuleb vaadata üle ehitisregistri andmed, sest need peavad vastama tänasele olukorrale. Ühtlasi on vajalikud kohaliku omavalitsuse ja arhitekti kinnitus reaalsele olukorrale vastavatele hoonejaotusplaanidele (nende alusel saab paika panna reaalosa piirid), et korteriomandite moodustamine on ehitustehniliselt võimalik. Aluseks saab võtta ka ümberehituste puudumisel vanad inventariseerimisjoonised. Seejärel on võimalik notaris asi ära vormistada ja antud lepingu alusel tehakse märge ka kinnistusraamatusse. Kui kõik eelnev on korras, siis tuleb broneerida notari aeg, mis sobib kõikidele kaasomanikele, et kinnitada korteriomandid ja erikasutusõigus kõrvalruumidele/kinnistu õuealale. Notarisse peavad tulema kohale ka pankade esindajad kui kaasomandi osadele on seatud hüpoteegid.

 

ÜHE VÕI MITME KAASOMANIKU VÄLJAOSTMINE:

See on üks levinum kaasomandi lõpetamise viis, mille tulemusel võib üks kaasomanik saada asja ainuomanikuks. Siinkohal on oluline, et kaasomanikud jõuavad kokkuleppele nii lepingu tingimuste kui ka hüvitise osas. Nimelt peab üks kaasomanik ühele või mitmele kaasomanikule maksma hüvitist nende kaotatud kaasomandi osade eest. Seda võimalikku kaasomandi lõpetamise viisi kasutatakse sageli just siis kui asja jagamine reaalosadeks ei ole võimalik. Põhjused võivad näiteks olla selles, et see pole ehitustehniliselt võimalik või kaasomanike huvesid arvestades ei ole see mõistlik.

 

KINNISASJA MÜÜMINE KAASOMANIKE VAHELISEL VÕI AVALIKUL ENAMPAKKUMISEL:

Seda varianti kasutatakse eelkõige siis kui mitte keegi kaasomanikest ei ole huvitatud ainuomanikuks saamiseks, kinnisasja ei ole võimalik reaalosadeks jagada või kaasomanikud ei leia kokkulepet hinna osas. Kaasomanik, kes on nõus tasuma kõige rohkem saab kogu kinnistu omale või pannakse kinnisasi müüki avalikul enampakkumisel.

Kaasomanik, kes maksab rohkem, saab kinnisasja omale või see müüakse avalikul enampakkumisel kolmandale isikule. Kinnisasja kaasomand lõpeb kui asi on müüdud.


Mis on kaasomand ja kuidas seda lõpetada?

Annemai Tuvike

Annemai Tuvike

Seadustamise valdkonnajuht / Maakler 

Mobiil +372 5285 880
Telefon +372 744 2218
Keeled

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

NB! kirjuta kindlasti oma telefoni nr

Võta ühendust! Esmane nõustamine on tasuta.

Kui ühel kinnisasjal on mitu erinevat kaasomanikku, siis võib tekkida probleem, kuidas õiguslikult reguleerida kõige paremal võimalikul moel kaasomandi kasutamist. Kui reaalosadeks jagamine ei ole võimalik, siis tasub sõlmida notariaalselt tõestatud kasutuskord. 

Kasutuskorraga määratakse kindlaks, milline osa kinnisasjast on kellegi ainuvalduses ja -kasutuses. Kasutuskorra kokkulepe puudumisel on kõigil kaasomanikel õigus kasutada ükskõik millist osa kaasomandist olevast hoonest või kinnisasjast.

Kasutuskorra kokkulepe seatakse plaanide alusel, kuhu märgitakse ära, kes millist osa hakkab kasutama ja millised alad jäävad ühiskasutusse. Vältimaks probleeme tasub alati võtta aluseks plaanid, mis vastavad tänasele olukorrale.

Kasutuskorra kokkuleppe võib teha ka lihtkirjaliku või suulise kokkuleppena, aga siis tuleb arvestada, et omanike vahetuste korral see uuele omanikule edasi ei kandu. Samuti peab arvestada, et pangad enamjaolt ei finantseerida kaasomandis olevat vara kui sellel puudub notariaalne kasutuskord.


 

Kasutuskord annab kindlustunde

Annemai Tuvike

Annemai Tuvike

Seadustamise valdkonnajuht / Maakler 

Mobiil +372 5285 880
Telefon +372 744 2218
Keeled

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

NB! kirjuta kindlasti oma telefoni nr

Võta ühendust! Esmane nõustamine on tasuta.
 

Kasutusteatis ja kasutusluba on kinnitus, et valminud ehitis/ehitise osa vastab nõuetele ja on ohutu kasutamiseks. Ekslik on arvata, et piisab vaid ehitusprojektist ja ehitusteatisest/-loast. Ehitusteatisele ja -loale peab alati järgnema kasutusteatis/-luba.

KASUTUSTEATISE/ -LOA JUURDE VÕIB VAJA MINNA JÄRGNEAID DOKUMENTE:

  • algne ehitusprojekt;
  • ehitusprojekti muudatusprojekt kui on ehitatud algsest projektist erinevalt;
  • ehitusdokumendid (kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud, töökoosolekute protokollid; vastavusdeklaratsioonid, sertifikaadid, kasutusjuhendid jne);
  • auditid kui puuduvad ehitusdokumendid ja/või ehitusprojekt;
  • topogeodeetiline ehitusjärgne mõõdistus;
  • mõõdistusjoonised/-projekt;
  • soojuspumba paigaldmisel on vajalik korterelamu puhul korteriühistu nõusolek;
  • survestusaktid;
  • teostusjoonised;
  • eriosade projektid (vesi-kanalisatsioon, küte, ventilatsioon, elekter);
  • ehitise ülevaatuse akt;
  • tuleohutuse dokumendid (tuleohutusaudit, ekspertiis, korstnapühkimise akt);
  • elektriaudit;
  • katseprotokollid;
  • naabrite kooskõlastus.

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?