Müüa maja Lootsi 14, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond

Detailid

Kirjeldus

MIDA SIIS MÜÜAKSE?
Müüa kinnistu Lootsi 14 Kuressaares, millel algupäraselt paiknenud elamu suuremas osas amortiseerus ja seetõttu lammutatati.
Algupärane materjal, mida saab kasutada, on ladustatud krundile ja kaetud kaitseks sademete eest.
Säilinud mantelkorsten, pliit ja osa seinakonstruktsioone on konserveeritud ning ootab uut omanikku.
Maja tuleb koostöös Muinsuskaitseametiga projekteerida ja ehitada võimalikult sarnaselt algsele hoonele.
Suurimaks väärtuseks võib pidada asukohta - Kuressaare piiskopilinnus ja linna supelrand on 600m kaugusel.

HOONE AJALOOST.
Lootsi tn. 14 elamut on tüpoloogiliselt liigitatud „põlisbalti elamute” alla, mis tähendab, et tegu on vana majatüübiga, traditsioonilise laevnikuelamuga. Maja kuulus merendusega seotud Jürgensite suguvõsa liikmetele. 
Hoone oli veel hiljuti säilinud üsna autentsel kujul ning leidus palju originaalseid ehitusosi ja detaile. Elamul oli algupäraselt roogkatus. Maja keskel oli paekivist müüridega ja üle krohvitud mantelkorsten, mille ümber asetsesid neli tuba. Kuueruudulised aknad olid luukidega ja välisseina kattis lai sepanaeltega kinnitatud vertikaalne laudis. Dendrokronoloogilised uuringud andsid maja ehitusajaks 1827. aasta, ainult sarikad olid mõnevõrra varasemast ajast. Üks Kuressaare kaart aga viitab maja olemasolule juba 1803. aastal.
Hoone teeb tuntuks see, et siin peatus 1885. aasta suvel Lydia Koidula, kui koos tütardega Kuressaare mudaravilas tervist turgutamas käis.

TÄNAPÄEV.
27. oktoobril 1998 aastal vastuvõetud kultuuriministri määrusega nr 25, tunnistati elamu Kuressaares Lootsi 14 ehitismälestiseks, mis on registreeritud, kui 18. sajandi hoone.
2013. aastal viidi elamus läbi insener-tehniline ja dendrokronoloogiline uuring. Selle kokkuvõtteks tõdeti, et Lootsi tn.14 hoone on avariilises seisus. Asendamist või proteesimist vajavate konstruktsioonide maht oli sedavõrd suur, et ehitustöid oli mõistlik teha hoonet täielikult demonteerides ja uuele vundamendile uuesti üles ehitades.
Tegemist on sisuliselt koopia ehitamisega, mille käigus taaskasutatakse ka kogu kõlblik vana materjal. Koopiana taastamine tähendab seda, et hoone puuduvad ja kahjustunud osad tuleb taastada teaduslikult põhjendatud kujul ja meetodil, tuginedes säilinud algupärastele materjalidele ja detailidele ning originaaldokumentidele ja uuringutele.
Muinsuskaitseamet koostab omaniku taotluse alusel hoonele muinsuskaitse eritingimused, mille põhjal tellib omanik ehitusprojekti, taotleb ehitusloa ning tööde tegemise loa ja ehitab koopiahoone. Muinsuskaitse eritingimuste koostamisel kaalub amet ka omaniku soove ja vajadusi.
Ehitustööde käigus on võimalik hoone vastavalt projektile kaasajastada selliselt, et elamut saaks tänapäevases mõistes normaalselt kasutada.

HETKESEIS JA TULEVIK.
Esimeses etapis lasi praegune omanik hoone puitmaterjali demonteerida, staabeldada ja katustada ning roovialusega mantelkorstna katta ilmastiku kaitseks. Nimetatud töödega alustati 20. jaanuaril, praeguseks on nimetatud tööd juba lõpetatud.
Otsime kinnistule teotahtelist, missioonitundega omanikku, kes saab endale unikaalse kinnistu koos sellega kaasneva suure väljakutsega. Taastada tuleb ajalooline elumaja, ühendades ligi 200 aasta taguse algupära tänapäevaga.
Pane tähele! Hoone taastamiseks on mälestiste omanikele mitmeid toetusprojekte, alates projekteerimisest kuni lõppviimistluseni.

Kui oled tõsine huviline, võta ühendust ja räägime lähemalt. Lisainfot eritingimuste kohta on võimalik küsida ka Munsuskaitseametist.
Kirjuta või helista mulle:
E-post: mirek.king@arcovara.ee
Telefon: *5600 3613*