Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Annemai Tuvike

Annemai Tuvike

Seadustamise valdkonnajuht / Maakler 

Mobiil +372 5285 880
Telefon +372 744 2218
Keeled

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

NB! kirjuta kindlasti oma telefoni nr

Võta ühendust! Esmane nõustamine on tasuta.

 

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõtteliste osadena ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lõige 3). See on suhteliselt keeruline omandivorm, mis võib kaasa tuua lahkhelisid kaasomanike vahel ning mille ohtusid teadmata võib lihtsalt keerulistesse olukordadesse sattuda.
Kaasomandit on võimalik lõpetada kolmel võimalikul viisil. Vastavalt asjaõigusseaduse § 76 lõige 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Nüüd vaatame natuke lähemalt kõiki kolme võimalikku kaasomandi lõpetamise viisi.
 

KAASOMANDI LÕPETAMINE REAALOSADEKS JAGAMISE TEEL:

Kaasomandi lõpetamine on üsna keeruline protsess, aga selle tulemusel saab omandiõigus selguse ja kindluse. Kahjuks igat kinnisasja ei ole alati võimalik korteriomanditeks jagada, aga kui on plaan kaasomand lõpetada, siis tasub seda võimalikkust alati uurida.

Esmalt on vaja välja uurida, kas kõikidel omanikel on tahe ja valmisolek see teekond ette võtta ja milline on osapoolte finantsvõimekus. Seejärel tuleb asjatundjalt uurida, kas ehitustehniliselt on korteriomanditeks jagamine üldse võimalik. Tulevased reaalosad peavad olema kasutatavad üksteisest sõltumatult (nt eraldi sissepääsud ning vee- ja elektrivarustus igal tulevasel korteril eraldi). 

Oluline on teada, et esmalt tuleb vaadata üle ehitisregistri andmed, sest need peavad vastama tänasele olukorrale. Ühtlasi on vajalikud kohaliku omavalitsuse ja arhitekti kinnitus reaalsele olukorrale vastavatele hoonejaotusplaanidele (nende alusel saab paika panna reaalosa piirid), et korteriomandite moodustamine on ehitustehniliselt võimalik. Aluseks saab võtta ka ümberehituste puudumisel vanad inventariseerimisjoonised. Seejärel on võimalik notaris asi ära vormistada ja antud lepingu alusel tehakse märge ka kinnistusraamatusse. Kui kõik eelnev on korras, siis tuleb broneerida notari aeg, mis sobib kõikidele kaasomanikele, et kinnitada korteriomandid ja erikasutusõigus kõrvalruumidele/kinnistu õuealale. Notarisse peavad tulema kohale ka pankade esindajad kui kaasomandi osadele on seatud hüpoteegid.

 

ÜHE VÕI MITME KAASOMANIKU VÄLJAOSTMINE:

See on üks levinum kaasomandi lõpetamise viis, mille tulemusel võib üks kaasomanik saada asja ainuomanikuks. Siinkohal on oluline, et kaasomanikud jõuavad kokkuleppele nii lepingu tingimuste kui ka hüvitise osas. Nimelt peab üks kaasomanik ühele või mitmele kaasomanikule maksma hüvitist nende kaotatud kaasomandi osade eest. Seda võimalikku kaasomandi lõpetamise viisi kasutatakse sageli just siis kui asja jagamine reaalosadeks ei ole võimalik. Põhjused võivad näiteks olla selles, et see pole ehitustehniliselt võimalik või kaasomanike huvesid arvestades ei ole see mõistlik.

 

KINNISASJA MÜÜMINE KAASOMANIKE VAHELISEL VÕI AVALIKUL ENAMPAKKUMISEL:

Seda varianti kasutatakse eelkõige siis kui mitte keegi kaasomanikest ei ole huvitatud ainuomanikuks saamiseks, kinnisasja ei ole võimalik reaalosadeks jagada või kaasomanikud ei leia kokkulepet hinna osas. Kaasomanik, kes on nõus tasuma kõige rohkem saab kogu kinnistu omale või pannakse kinnisasi müüki avalikul enampakkumisel.

Kaasomanik, kes maksab rohkem, saab kinnisasja omale või see müüakse avalikul enampakkumisel kolmandale isikule. Kinnisasja kaasomand lõpeb kui asi on müüdud.


Mis on kaasomand ja kuidas seda lõpetada?

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus