Tuli on olnud juba aegadest, mil see kasutusele võeti, nii inimese suurim abimees kui ka kardetuim vaenlane. Paraku on tuli ajaloo jooksul pääsenud korduvalt laastama meie linnu ja külasid. Tuleohutus ongi soovimatu kahjutule teket ja tagajärgi minimeeriv seisund.
Tuleõnnetused saavad kõige sagedamini alguse kodust. Tulekahju ennetamine on oluliselt kergem kui selle kustutamine. Iga inimene peaks tegema endast kõik, et tema ümbrus oleks võimalikult tuleohutu. Tulekahju levib ning muutub eluohtlikuks vaid minutitega. Tuleb tegutseda targalt, teadlikult ning kiiresti.
Igaüks peaks teadma, kuidas tulekahju korral käituda või kuidas seda ennetada. Päästeamet annab selles osas parimat nõu. Tuleohutusnõudeid tuleb jälgida ka väljaspool elu- ja tööruume, näiteks hoovis grillides või õues lõket tehes. Enamik tulekahjusid puhkeb inimtegevuse ja hooletuse tagajärjel. Kodus süüa tehes ei tohiks toitu järelevalveta jätta, sest statistika järgi saab kõige rohkem inimesi vigastada tulekahjudes, mis saavad alguse toidukõrbemisest.
Hukkunutega lõppenud tulekahjude peamiseks põhjuseks on aga hoopis suitsetamine. Seega, ära suitseta toas! Samuti tuleb olla küünlaid põletades väga ettevaatlik ning neid ei tohi kunagi jätta järelevalveta põlema. Küünal tuleb asetada mittepõlevast materjalist alusele ja eemale muudest põlevmaterjalidest (kardinad, dekoratiivsed kaunistused jne). Teeküünlaid tasub samuti alati põletada vaid mittepõleval alusel.
Hoonetulekahjud, mis on seotud elektriga, on põhjustatud peamiselt vanast ning oskamatult parandatud elektrisüsteemist, pistikupesade ülekoormusest, juhtmete valest paigutusest või vanast elektrikilbist. Seetõttu tasub elektritöid teostada alati koos spetsialistiga.
Küttekoldeid on oluline regulaarselt ja korrektselt hooldada, sest vastasel juhul võib neist alguse saada tulekahju. Õige hooldamine tagab sooja toa ja ohutu olemise. Kõikides hoonetes tuleks hooldada ja kontrollida küttesüsteemi vähemalt üks kord aastas. Ükikelamus ja abihoonetes võib küttesüsteemi enda tarbeks ise puhastada, aga vähemalt kord 5 aasta jooksul peab küttesüsteemi puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija. Korteriühistud peaksid vähemalt üks kord aastas tellima korstnapühkija. Vastav spetisialist väljastab akti, mis annab kindluse, kas küttesüsteem on kasutamiseks ohutu või mitte.
Tulekahju vältimiseks on kõige lihtsam paigaldada tubadesse suitsu- ning vingugasiandurid. Kui tuba suitsu- või vingugaasiga täituma hakkab, siis käivitub anduritel häiresireen. Nublu on aga ainus nutikas suitsu- ja vingugaasiandur, mis lisaks piiksumisele teavitab ohuolukorrast kohe kinnisvara omanikku ning kui vaja, kutsub ise ka päästjad appi. Nublu teeb eriliseks oskus suitsu või vingu levimisel edastada häireteade G4Si juhtimiskeskusesse, kust võetakse kinnisvara omanikuga koheselt ühendust. Seega, ei pea ka kodust eemal viibides muretsema oma vara hävimise pärast. Pea meeles, et vingugaasiandur ei asenda suitsuandurit ega vastupidi.
Alates 1. juulist 2009 peab vähemalt üks suitsuandur olema igas eramajas ja korteris. Lisaks võiks see olla ka saunas, kuuris ja garaažis. Suitsuandurite eluiga on 3-10 aastat, selle korrasolekut tuleks kontrollida kord kuus. Kui andur on aegunud, siis see tuleks välja vahetada. Andurit tasub puhastada tolmust, kas lapi või tolmuimejaga. Arvestama peab, et köök ja vannituba ei ole anduri jaoks sobivad ruumid.
Alates 01.03.2021 on kõikides gaasikütteseadmega või gaasiveesoojendiga hoonetes vingugaasiandur kohustuslik. Alates 01.01.2022 on see kohustuslik kui kodus on gaasiseade (gaasikatel või gaasiboiler) ja või tahkeküttega pliit/ahi/kamin/pliit/katel. Ühtlasi tuleb see paigaldada nimetatud seadme korral nii eluhoonetesse kui ka mitteeluhoonetesse.
Päästeamet viib regulaarselt läbi tuleohutusalaseid kodunõustamisi, mille eesmärk on selgitada elanikele kodude tuleohuga seotud riske ja nõustada inimesi, kuidas neid ohte vähendada. Kodunõustamisi viivad läbi nii ametnikud, kutselised päästekomandod kui ka vabatahtlikud. Nõustamiste käigus kedagi ei trahvita. Kodukülastuse läbiviijal on alati kaasas Päästeameti töötõend või vabatahtliku päästja tunnistus. Päästeameti jaoks on oluline, et inimesed elaksid oma kodus turvaliselt. Selleks tuleb igaühel ise teha esimesed sammud ja vajadusel tuleb appi ka Päästeamet.
