Servituudid jagunevad reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Need võivad olla tähtajalised ja tähtajatud ning tasuta või tasulised. Servituudi leping sõlmitakse notari juures ja see kantakse kinnistusraamatusse. Lepingus lepitakse kokku servituudi ala, poolte õigused, kohustused, tähtaeg ja tasu.
Isiklik servituut annab õiguse kasutada kinnisasja kindlaks määratud otstarbel ja saada sealt kasu.
Reaalservituudiga on tegemist kui üks kinnisasi koormatakse teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kõige sagedasem reaalservituut on teeservituut, aga reaalservituuti võib näiteks seada ka kuuriboksidele, kaevule, elektrikilbile jne.
Samuti seatakse reaalservituute vee- ja kanalisatsioonitrassi või tehnovõrkude rajamiseks läbi teise kinnisasja.
Servituut kitsendab vara kasutamise õigust
