Harjumaa ja Tartumaa uusarenduste nimekiri täieneb järjest eelmüüki tulevate suuremate ning väiksemate arendusprojektidega, mille tõttu lisandub iga kuu pakkumisse sadu uusi kortereid. Selle tulemusel ulatub Harjumaa ja Tartumaa aktiivses müügis olevate uute korterite arv juba ühe kolmandikuni müügis olevate korterite üldarvust. Mujal suuremates linnades on korterite pakkumine stabiilne.
Tallinna korterite turg
Kommenteerib Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu:
Tänavu esimese kahe kvartaliga sai Tallinnas ehitusloa 665 uut korterit, mida on 46,9% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Võib arvata, et uute korterite osakaal suureneb kõigi pakkumises olevate korterite lõikes veelgi. Lisaks väärib tähelepanu, et juunis hüppas broneeritud uute korterite arv viimase poole aasta kõrgeimale tasemele, üle 400. Müügis olevate järelturu korterite arv ei ole viimastel kuudel järske üleshüppeid teinud. Pigem on järelturu pakkumine vähenenud ja kortereid on antud paremate aegade ootuses üürile.
Tartu korterite turg
Kommenteerib Arco Vara Tartu uusarenduste maakler Janika Toots:
Tartus müüakse kuu aja jooksul keskmiselt 30 uut korterit. Tartu korteriturgu võib iseloomustada sõnaga stabiilne, müügis on umbes 1600 korterit, millest aasta alguses oli uusi kortereid 400. Käesoleva aasta I poolaasta jooksul on sellele uusi ühikuid lisandunud ning juulikuu seisuga on pakkumisel alla 300 vaba korteri. Uute korterite maht moodustab kogupakkumisest täna ca 24% ja neid müüakse keskmiselt 30 korterit kuu jooksul. Eelistatakse kortereid Tartu kesklinnas ning selle ümbruses.
Kuna valikut uute korterite turul on, ei kiirusta ostjad kohe ostma, nad käivad ja uurivad enne põhjalikult, kui langetavad ostuotsuse. Hinnad püsivad suhteliselt kõrgel tasemel, hinnatõusuks ruumi ei ole, pigem hinnad langevad.
Tartu korterite järelturul toimub pidev ringlus – tudengid ja noored pered vajavad väiksemaid kortereid. Pered, kes varem elasid 2-toalises korteris, vaatavad nüüd suuremat korterit või ridaelamut-paarismaja. Tudengite hulgas on näha ka tendentsi, et neile ostetakse omafinantseeringuga kuni 75000 eurone korter. Noored pered soetavad kortereid pigem laenuga..
Pangafinantseering ja vanade korterite müük
Üldiselt rahastabki uue korteri ostja Eestis tehingut enamasti pangalaenuga, millest osa kustutatakse 3-6 kuu möödudes vana korteri müügist laekuva rahaga. Maksimaalselt võib vana korteri müügiks arvestada 10 kuud. Kui müügiga nii kaua venitada, saab olla kindel, et vanast kodust on võimalik kohe uude koju sisse kolida.
Ei saa otseselt öelda, et pangad eelistavad uusi kortereid järelturu korterite finantseerimisele, pigem sõltub laenuotsus ikkagi taotlejast. Kuid võrreldes aastataguse ajaga, mil ümberehituste seadustamise vajadusest alles kõva häälega rääkima hakati, on pangad vanade korterite ostu finantseerimisel muutunud oluliselt tundlikumaks. See tähendab, et vanemaid kortereid on varasemast tunduvalt raskem müüa või vajavad tehingu ettevalmistused lisaraha ning –aega. Suurele osale koduvahetajatest ja kinnisvara müüjatest ei ole see veel kohale jõudnud.
Tõenäoliselt ei ole ka kõiki neid vanu kortereid, mis tuleb enne juunis broneeritud uue korteri valmimist ära müüa, veel müüma hakatud. Või on uute korterite broneerijate ja ostjate seas varasemast rohkem noori, kes tulevad üüripinnalt.
Samas, kas kodu vahetajad saavad ja jõuavad oma korterid algselt plaanitud hinnaga ning pangas kokku lepitud tähtajaks maha müüa? Kui õiget ostjat oodates hakkab aega nappima, jõuab varem või hiljem kätte hetk, kui potentsiaalse ostja tähelepanu võitmiseks hakatakse hinda langetama. Hinna langetamine tähendab enamasti, et korteri hind jõuab turuhinna tasemele ja korter ostetakse ära.
Võimalik, et lähikuude ja aastate kinnisvaraturgu hakkab mõjutama ühistupangandus, mis vaatab ümberehitustele ja kasutuslubade puudumisele läbi sõrmede. Ostjale muudab see korterite ja eramute soetamise tükk maad kallimaks, kuid selline hiiliv hinnatõus on esmapilgul varjatud ega kajastu kohe kinnisvarastatistikas.
