Viimastel aastatel on populaarseks muutunud nii maa-, õhk-õhk- kui ka õhk-vesi- soojuspumbad. Kahjuks paigaldatakse neid üsna kergekäeliselt, arvestamata sellega, et kohalikust omavalitsusest tuleb saada luba ja soojuspump kui kütteallikas kajastuks ehitisregistris.

Probleemid seadustama soojuspumpadega on sagedased, sest inimeste teadlikkus on vähene – soojuspumpa peetakse pigem kodumasinaks kui kütteseadmeks.  Kahjuks sageli ei informeeri kliente ka müügi- ja paigaldusfirmad loa vajalikkusest, vaid on nõus paigaldama seadme ilma projekti olemasoluta. Vahel esitatakse küll ehitusteatis ja projekt, aga ei teata, et registris kajastumiseks on vaja esitada ka kasutusteatis. Lisaks kõigele sellele jääb seadustamise vajalikkus sageli arusaamatuks.

Asjaolule, et ümberehitused oleksid seadusega kooskõlas, sealhulgas soojuspumbad paigaldatud kehtivate nõuete järgi ja ehitisregistrisse kantud, hakati rohkem tähelepanu pöörama pärast 2015. aastat, kui võeti vastu uus ehitusseadustik ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus. 

Mida teha, et soojuspump oleks seadusega kooskõlas?

Enne soojuspumba paigaldamist tuleb ehitisregistri kaudu esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Pärast paigaldamist on vaja ehitisregistri kaudu esitada kasutusteatis koos projekti, kasutusjuhendi, ehitusdokumentide (kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud jne) ja elektri auditiga. Korterelamu puhul on vajalik ka KÜ nõusolek selle paigaldamiseks. Kohalikul omavalitsusel on õigus küsida dokumente veel lisaks.

Ehitusprojekt peab vastama ehitusprojekti nõuetele. Kui soojuspump on paigaldatud miljööväärtuslikus alas või muinsuskaitse piirkonnas asuvale elamule või korterelamule, peab see olema varjestatud, varjestus värvitud elamuga sarnast tooni ning toodud maapinna peale. Kohalik omavalitsus võib nõuda selle maapinna peale toomist ja varjestamist ka muudel juhtudel.

Milleks kogu see bürokraatia?

Soojuspumba paigaldamine liigitub tehnosüsteemide muutmise alla. Ehitusseadustiku järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on muuhulgas ka see, kui paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet (EhS §4 lõige 3³).

Soojuspumba paigaldamine eeldab ka elektrisüsteemi muutmist – veel üks põhjus, miks selline ehitustegevus peab olema seadusega kooskõlas ja dokumenteeritud.

Milliseid tagajärgi võib kaasa tuua seadustamata soojuspump?

Omavolilise ehitustegevuse korral on kohalikul omavalitsusel õigus teha ettekirjutus või trahvida nii füüsilist kui ka juriidilist isikut. Samuti ei pruugi ostuhuviline saada pangast laenu, kui tegemist on ebaseadusliku ümberehitusega. Kindlustusfirmadel ei ole aga kohustust hüvitada kahjujuhtumeid, mis on alguse saanud seadustamata ehitisest või ehitise osast.

Lisadokumendid, mida võib vaja minna soojuspumba seadustamiseks:

• tänasele päevale vastav korteri või elamu plaan;
• elektriaudit;
• korteriühistu liikmete nõusolek;
• kasutus- ja hooldusjuhend;
• paigaldusakt;
• müramõõdistusprotokoll;
• ehitusdokumendid (kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud, koosolekute protokollid jne);
• teostusjoonised;
• topogeodeetiline mõõdistus;
• KÜ kooskõlastus;
  
  

Kui vajad abi vara dokumentatsiooni korrastamisel või tekib lihtsalt küsimusi, siis võta julgelt ühendust Arco Vara kinnisvarabürooga.

Vastame meeleldi tekkinud küsimustele ning aitame ehitised ja ehitise osad viia seadusega kooskõlla. Võta ühendust allolevate kontaktandmete kaudu või saada päring Arco Vara kinnisvarabüroo kodulehe kaudu: https://arcovara.ee/et/kinnisvara-teenused/seadustamine.
Meie kinnisvara seadustamise projektijuhid aitavad Sind ja leiavad lahenduse. Esimene konsultatsioon on TASUTA.