Korteri üürileandmisega kaasnevad riskid. Võib juhtuda, et üürnikud on ebaausad, kahjustavad teie vara või viivitavad maksmisega. Nende tekitatud müra võib vihastada naabreid ja rikkuda teie suhteid nendega. Jagan mõne kasuliku nõuande, kuidas oma kinnisvara väljaüürimiseks ette valmistada ja ka ise selleks valmistuda – nii, et see säästab teie raha, närve ja aega.

• Kontrollige üürniku tausta

Isegi kui üürite korteri välja maakleri vahendusel, leidke aega, et isiklikult tulevase üürnikuga kohtuda. Tihti piisab vaid paarikümneminutilisest vestlusest, et saada inimesest esmamulje ja mõista, kas tema kätte võib oma vara usaldada.

Infoajastul on inimese tausta kontrollida üsna lihtne. Kui teate tema ees- ja perekonnanime, leiate ta üles sotsiaalvõrgustikest ja saate tema kohta rohkem teada. Näiteks kui potentsiaalne üürnik hoiab enamikul fotodel käes alkoholipudelit, siis ei pruugi olla hea mõte tema kätte oma vara usaldada.

Kasutada saab ka maksehäirete registri andmebaasi, kuid see teenus on tasuline – praegu on päringu hind 2.50. See on väga väike summa selle eest, et teada saada, kas potentsiaalsel üürnikul on võlgasid ja kui suured need on. Kindlasti ei tasu korterit välja üürida inimesele, kes ei suuda oma jooksvaid makseid tasuda. Kuidas saaks siis olla kindel, et ta üüri maksab?

Kontrollige ka Riigi Teatajast kohtuotsuseid – kõik need on avalikud ning teades inimese ees- ja perekonnanime või isikukoodi, leiate kõik temaga seotud kohtuotsused, näiteks kas ta on kriminaalkorras karistatud, maksab alimente jne. Uurige enne lepingu sõlmimist potentsiaalse üürniku kohta välja võimalikult palju infot.

Samuti tasub kontrollida üürihuvilise maksevõimet. Enne pikaajalise üürilepingu sõlmimist küsige üürihuviliselt kindlasti tõendit tema sissetulekute kohta.

• Sõlmige üürileping

Lepingu sõlmimine on väga oluline, ärge jätke seda tegemata! Üürilepingus on kirjas kõik poolte kohustused, lepingu kestus ja selle lõpetamise tingimused, samuti see, millistel tingimustel saab omanik korterit kontrollida. Just üürileping on kohtuvaidluse korral määrav dokument. Ma ei soovita teil lepingut ise koostada, sest üürileping peab vastama võlaõigusseaduses sätestatule. Kui mõni lepingu punkt ei vasta võlaõigusseadusele, on see kehtetu ja asendatakse seadusesättega. Samuti tähendab see, et kui üürilepingu kehtivuse ajal seadus muutub, siis tuleb muuta ka lepingut. Piisavalt häid üürilepingu näidiseid võib leida internetist, lepingu vormistamiseks võib palgata ka kinnisvaramaakleri.

Samuti on soovitatav vormistada vara vastuvõtmise ja üleandmise akt, selle võib koostada vabas vormis. Aktis tuleb kirjeldada üürile antava kinnisvara ja mööbli seisukorda, samuti tasub kirja panna arvestite näidud, et ei tekiks probleeme ega vaidlusi esimese kuu kommunaalmaksete tasumisel.

• Paigaldage lisalukk

Lisalukk annab teile kontrolli oma vara üle juhul, kui üürnikuga peaks tekkima konflikt. Ühe luku võti andke üürnikule ja teise luku võti hoidke enda käes. Tasub siiski teada, et ka kõige tõsisema konflikti korral ei või elanikke sunniviisiliselt korteris hoida ega vastupidi piirata nende ligipääsu isiklikele asjadele. Sellised vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtus.

Lisalukust on kasu ka siis, kui üürilised vahetuvad. Ühe luku võti andke üürnikule ja teise võti jätke endale – sel viisil tagate te uute üürnike turvalisuse, ilma et peaks lukku vahetama.

• Kindlustage korter

Suurim risk kinnisvara väljaüürimisel on ebausaldusväärne üürnik, kes võib teie kinnisvara väärtust oluliselt vähendada: kahjustada mööblit, korteri sisustust või näiteks naaberkorterile veekahjustusi tekitada. Kõiki võimalikke probleeme on võimatu ette ennustada, kuid mõistlik on oma vara kindlustada nii palju kui võimalik. Eestis on väga palju kinnisvarakindlustust pakkuvaid ettevõtteid ja soovitan kindlasti nende teenuseid kasutada. Enda kindlustunde pealt ei tasu kokku hoida.

• Küsige tagatisraha

Tagatisraha on universaalne tagatis, mis kaitseb omanikku enamlevinud üüriprobleemide – vara kahjustamise ja üüri tasumata jätmise – korral. Tagatise suuruseks on Eestis tavaliselt ühe kuu üürisumma. Võlaõigusseadus näeb aga ette, et tagatisraha võib küsida kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul kolmes võrdses osas, esimene makse tuleb teha kohe pärast üürilepingu sõlmimist.

• Kasutage spetsialistide abi

Kui te pole endas kindel või napib teil aega, siis tasub pöörduda spetsialistide poole. Kinnisvaramaakler hoolitseb nii üürilise leidmise kui ka tehingu juriidilise poole eest. Ta näitab teie kinnisvara potentsiaalsetele üürnikele ja valib nende seast välja usaldusväärseima. Maakleritasu maksab Eestis üldjuhul üürnik, see tähendab, et kinnisvaraomanikule on maakleriteenus tasuta.

• Tasuge maksud

Tolli- ja maksuamet pöörab aasta-aastalt üha enam tähelepanu kodanike sissetulekutele. Õnneks on üüritulult lihtne maksu maksta: tuleb vaid tuludeklaratsioonile märkida kinnisvara väljaüürimisest saadud tulu. Kui maksate oma sissetulekult makse, aitab see tagada, et saate oma korterisse ausad ja heaperemehelikud üürilised, lisaks annab see võimaluse teha koostööd juriidiliste isikutega.