loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Võhma linn
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Kuressaare linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tamsalu vald
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Ahja vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Noarootsi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Lääne-Saare vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Abruka küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Aimla küla
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruaru küla
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Elbiku küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Kärevere küla
  • Karjaküla alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Kõidama küla
  • Koigi küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Laeva küla
  • Lasari küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehmja küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Maidla küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Neeme küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurkse küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Puhja alevik
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Saunja küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soodi küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammistu küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uueveski
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viraksaare küla
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Millal peaks ärikinnisvara hindama?

27.04.2015, Mariliis Pinn, Äripäev

Kui ärikinnisvara on soetatud aastaid tagasi ning pärast seda on hooneid kas remonditud või laiendatud, ümbruskonda ehitatud uusi teid või toimunud muid muutusi, on tõenäoline, et vara bilansiline väärtus erineb praegusest turuväärtusest.

Enamasti ületab turuväärtus bilansilist väärtust. Buumi ajal soetatud vara bilansiline väärtus võib aga vahepealsele hindade taastumisele vaatamata olla siiani turuväärtusest kõrgem. Seetõttu on hea aeg-ajalt välja selgitada, mis on ettevõttele kuuluva kinnisvara väärtus.


Arco Vara ärikinnisvara hindaja Rutt Kaasiku sõnul peab ärikinnisvara hindama vastavalt vajadusele. "Hinnatakse finantsaruandluseks, kui tekib vajadus kinnisvara või ettevõtet müüa, ning laenu tagatiseks,” selgitas ta. Finantsaruandluseks koostatud eksperthinnang kehtib ühe aasta. "Kui ettevõtte juht suudab audiitorile põhjendada, et kinnisvara turuväärtus pole muutunud, tellitakse eksperthinnang näiteks iga viie aasta tagant,” selgitas Kaasik.

Tavaliselt müüakse ärikinnisvara kauem kui aasta, kuid see iseenesest uut hindamisvajadust ei põhjusta. Ärikinnisvara turul toimuvad hinnamuutused pika perioodi jooksul, 2–3 aastat. Kui ärikinnisvara väärtus on aga oluliselt langenud või tõusnud, võib pank nõuda uut eksperthinnangut.

Colliers Internationali partner Margus Tinno lisas, et ettevõtte raamatupidamise seisukohast sõltub hindamise vajadus sellest, kuidas on vara kajastatud. "Näiteks kinnisvarainvesteeringuna kajastatud varade puhul on nõutav perioodiline (iga aruandeaasta lõpus) varade hindamine. Pangad võivad nõuda varade hindamist kas tihedamalt või ka harvemini tulenevalt turusituatsiooni muutusest või konkreetse kliendi laenutingimuste muutudes,” lisas ta.
Varaomaniku soov otsustab

Tavapärases kontekstis sõltub hindamise vajadus suuresti varaomaniku soovist. "Eeldades, et iga varaomanik on huvitatud oma vara väärtuse realistlikust seisust, on soovitatav vara hinnata vähemalt siis, kui turul on toimunud ilmsed muutused või kui vara endaga on toimunud olulised füüsilised või majanduslikud muutused,” soovitas Tinno.

Ärikinnisvara peaks hindama sõltumatu välishindaja, kelleks on kutseline hindaja. "Maakler võib küll avaldada arvamust kirjaliku konsultatsiooni vormis, kuid näiteks pangad aktsepteerivad üksnes kutseliste hindajate tööd, mis vastab Eestis kehtivatele vara hindamise standarditele,” rõhutas Kaasik.

Hindaja valikul tasub eelistada kinnisvarabürood, kes pakub kutselise hindaja hindamisteenust. "Kutset mitteomav hindaja, kel on pikaajaline kogemus ärikinnisvara hindamisega, saab samuti eksperthinnangu koostada, kuid hinnangu esitamiseks pankadele, audiitoritele ja kohtutele peab selle kinnitama ka kutseline hindaja,” lisas ta.

Eestis puudub Tinno sõnul seadusandlik nõue kasutada kutselise hindaja teenuseid, kuigi järjest enam teadvustatakse kutselise hindaja vajadust ja seda ka nõutakse. Näiteks ettevõtete varade hindamisel finantsaruandluse tarbeks on kutselise hindaja kasutamine soovituslik.

Head tööd odavalt ei saa

"Hindajat valides on soovitatav vaadata esiteks, kas on tegu vara tüübile – elukondlik vara, ärikinnisvara – vastava kutselise hindajaga. Teiseks on soovitatav, eriti ärikinnisvara puhul, uurida ka hindamisteenust pakkuva ettevõtte tausta – kas ettevõttel on piisav ettekujutus ja info kinnisvaraturul toimuvast, sealhulgas vastavas piirkonnas. Kindlasti ei peaks esimeseks valiku kriteeriumiks olema teenuse hind – head teenust odavalt ei ole võimalik osutada,” soovitas Tinno.

Hindamisteenust tellinud klient saab oma raha eest Eestis kehtivale vara hindamise standardile vastava eksperthinnangu mahus 25–30 lehekülge. "Hinnang sisaldab turuülevaadet ja erinevaid alapunkte koos lisadega, kus on vara kirjeldus ning hindamise käik koos arvutustega. Hindaja vaatab vara üle, töötab läbi dokumendid ja registrid ning leiab võrdlus- ja tulumeetodil vara turuväärtuse,” selgitas Kaasik.

Võrdlusandmete leidmiseks kasutab hindaja maa-ameti tehinguregistrit, igapäevaselt ärikinnisvara üüri- ja müügitehingutega kokku puutuvaid maaklereid ning oma koostööpartnereid teistest kinnisvarabüroodest.
"Ärikinnisvara omanikul pole võimalik paljusid hindajate kogutavaid ja kasutatavaid võrdlusandmed omal käel hankida,” lisas Kaasik.

Ärikinnisvara hindamise kohta küsitakse mitmeid kordi kuus. Uuritakse näiteks, kui palju hinnang maksab ja millisesse hinnavahemikku tellija vara hind jääb. "Viimast pole samas võimalik enne hindamise läbiviimist öelda, sest ärikinnisvara hind sõltub üsnagi spetsiifilistest detailidest, mis saavad hindajale teatavaks alles vara ülevaatamise ning dokumentide läbitöötamise käigus,” selgitas Kaasik.
Vara tihti vale väärtusega

Need ettevõtted, kellel otsene hindamisnõue puudub, ei vaeva tihti oma pead kinnisvara väärtusega. "Vaadates ettevõtete bilansse, kohtab seal samas tihti olukordi, kus vara on ilmselgelt kajastatud kas ala- või ülevääringus. Seega taandub tihti teema varaomaniku personaalsele valikule ja seonduvale huvile,” lisas Tinno, kelle sõnul pädevus on oluliselt tõsisem teema. "Ilmselgelt on adekvaatseks hindamiseks vajalik lisaks spetsiifilisele metoodikale tunda ka hetke turuolukorda ja seda ei ole võimalik saavutada lihtsalt mõnda raamatut või turuülevaadet lugedes.”

Ettevõtetel on lubatud ka sisemiselt oma vara hinnata, kuid sellega seonduvad Tinno hinnangul riskid. "Õnnestub see eelkõige neil, kes on kinnisvara valdkonnas tegevad, pädevad ja kellel liigub suur hulk informatsiooni. Ettevõtte aruandluse seisukohalt peavad sisehindaja kasutamisel oma hinnangu andma audiitorid ja vajadusel nõudma kutselise hindaja arvamuse kaasamist.”

Hindamisteenuse tasu varieerub ärikinnisvara unikaalsuse tõttu

Hindamise maksumus sõltub hinnatavast varast, krundi asukohast, suurusest, hoonete arvust ja iseloomust.

"Meil maksab ärikinnisvara eksperthinnang 600 eurot ja rohkem. See tähendab, et ühe lihtsama hoonega kinnistu, näiteks kaarhalliga kinnistu hindamise võib kätte saada 600 ­euroga. Korterelamu soklikorrusel asuva mitteeluruumina registreeritud kaubandus- ja teeninduspinna eksperthinnangu maksumus algab 360 eurost,” ütles Arco Vara ärikinnisvara hindaja Rutt Kaasik. Hinnad sisaldavad käibemaksu ja kehtivad eelkõige Tallinnas ning Harjumaal.

"Kuivõrd kinnisvara puhul on tegemist unikaalsete varadega, ei saa peale elukondliku vara (korterid ja majad) rääkida väga standardsetest tasudest,” lisas Colliers Internationali partner Margus Tinno.

"Ärikinnisvara puhul on aga tegu väga erinevate objektidega, hindamise eesmärkidega jne, mistõttu on ka tasude varieeruvus suur. Mõne suure ja keerulise objekti põhjalik ja kõikidele hindamisaruande nõuetele vastav töö võib maksta ka üle 10 000 euro. Üldjuhul jäävad teenuse hinnad küll alla selle taseme.”

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, Aleksander Puškini 28-202, 20307+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Valga esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?