loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Võhma linn
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Kuressaare linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tamsalu vald
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Ahja vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Noarootsi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Lääne-Saare vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Abruka küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Aimla küla
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruaru küla
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Elbiku küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Kärevere küla
  • Karjaküla alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Kõidama küla
  • Koigi küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Laeva küla
  • Lasari küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehmja küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Maidla küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Neeme küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurkse küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saarepeedi küla
  • Sagadi küla
  • Saku alevik
  • Saunja küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Soodi küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammistu küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tõstamaa alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uueveski
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viraksaare küla
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Ärikinnisvara hindamine finantsaruandluse eesmärgil

Vara hindamine on majandusteaduslik distsipliin, kinnisvara hindamine on osa  sellest. Läbi reguleeritud hindamisprotsessi jõutakse vara tänase väärtuseni. Vara väärtus tugineb vara kasulikkusele, see väljendab vara võimet rahuldada inimeste soove ja vajadusi.

Hindamise protsessi reguleerib Eesti Vabariigis kehtiv vara hindamise standard EVS 875, mis on koostatud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu standardite töörühma poolt koostöös Eesti Standardikeskusega ning mille rahastajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 

Ärikinnisvara hindamine teostatakse peamiselt finantsaruandluse eesmärgil, laenamise eesmärgil või kinnisvara võõrandamisel, ostu-müügi tehingu nõustamisel või sundvõõrandamisel. Tulenevalt Raamatupidamise Seadusest on iga Eesti Vabariigis tegutsev juriidiline isik kohustatud kajastama bilansis olevat kinnisvara kas õiglase väärtuse meetodil või soetusmaksumuses. Esimesel juhul peab ettevõte igal aastal veenduma, et kinnisvarainvesteeringud oleks kirjas õiglase väärtusega. Teisel juhul kehtib reegel, mille järgi ei või vara bilansiline maksumus ületada selle turuhinda. Praktikas leidub hulgaliselt ettevõtteid, kelle bilansis oleva kinnisvara väärtus ei ole vastavuses tegelikult turul valitseva olukorraga, mis tähendab, et majandusaastaaruandes kajastatud tulemused ei peegelda täielikult ettevõttes valitsevat olukorda. Peamisteks põhjusteks, miks ei teostada ärikinnisvara ümberhindamisi, on ettevõtjate vähene teadlikkus hindamisprotsessist, selle maksumusest ja aja kulust.

 

Bilansis oleva kinnisvara ümberhindamisel soovitame alati pöörduda kutselise hindaja poole. Hindajatele väljastab kutsetunnistusi Sihtasutus Kutsekoda koostöös Eesti Kinnisvara Hindajate Ühinguga. Kutseline hindaja omab vajaminevat kompetentsi hindamisprotsessi läbiviimiseks. Eksperthinnangu tellimisel on kõige olulisem seada koostöös kutselise hindajaga korrektne lähteülesanne. Lähteülesandes määratakse ära väärtuse liik, mida soovitakse leida. Peamiselt leiavad hindajad läbi analüüsi kinnisvara turuväärtust. Vähem puutuvad hindajad kokku investeeringuväärtuse, õiglase väärtuse, eriväärtuse, sünergilise väärtuse, maksustamisväärtuse või hüvitusväärtuse hindamisega. Kui lähteülesanne on valesti seatud, siis ei pruugi hindamisearuanne sisaldada kõike vajalikku vara bilansis kajastamiseks.

 

Teine oluline etapp on sisendite kogumine ja analüüs. Hindajad vajavad vara omanikult andmeid, mis kirjeldavad varaga seotud tulusid ja kulusid. Peamiseks tuluks, mida analüüsitakse, on konkreetse vara üüritulu, mida võrreldakse turul olevate analoogsete varade keskmise üürimääraga. Teise osa sisenditest moodustavad kuludega seotud näitajad nagu maamaks, kindlustusmakse, hoonete haldamisega ja hooldamisega seotud kulud. Vajadusel tuleb vara omanikul esitada hindajale hoonestusega seotud materjalid nagu näiteks lepingud, pinnaplaanid, kommunaalarved, renoveerimiskulu dokumendid vms. Kui nimetatud sisendid ja materjalid on esitatud, siis on hindaja võimeline läbi viima hindamisportsessi iseseisvalt. Keskmiselt võtab ühe ärikinnisvara eksperthinnangu koostamine aega 2 – 5 tööpäeva peale vara ülevaatuse teostamist. Konkreetne töötundide arv sõltub hinnatava kinnisvara keerukusest ja andmete kättesaadavusest.

 

Hindamismeetodi valik sõltub sellest, kuidas sarnaste varadega tavaliselt turul kaubeldakse. Kui potentsiaalseteks ostjateks on eelkõige kinnisvarainvestorid, kasutatakse enamasti tulumeetodit. Kui sarnane vara ostetakse pigem enda tarbeks, kasutatakse ärikinnisvara hindamisel võrdlusmeetodit. Mõlema meetodi rakendamine on võimalik vaid juhul, kui on saada piisavalt andmeid vabaturutehingute kohta.

 

Ärikinnisvara hindamise teenuse hind sõltub suuresti vara olemusest. Keskmiselt jäävad turul olevad teenustasud vahemikku 500€ – 2 000€, millest madalamas hinnaklassis on tüüpvarad nagu näiteks kontorid, väiksemad lao – ja tootmishooned ning väiksemad kaubanduspinnad. Kõrgemasse hinnaklassi jäävad suuremad lao- ja tootmishooned, kinnistud mitme erineva sihtotstarbega hoonetega jms. Hindamisega seotud kulusid on võimalik optimeerida kui olla lojaalne ühele hindajale läbi mitme aasta, sest antud juhul on hindaja teadlik vara erisustest ning reaalne töötundide maht on oluliselt väiksem kui teisel hindajal, kes peab ennast kurssi viima vara iseloomulike omadustega.

 

Kuidas valida ärikinnisvara hindajat?

 

Ärikinnisvara hindaja valimisel on oluline olla veendunud, et hindamisprotsessi läbiviiv hindaja omab kompetentsi antud toiminguks. Kutsetunnistus on kindlasti üks hea indikaator. Eesti kinnisvara turul suudavad enamus suurematest ja tuntumatest kinnisvarafirmadest tagada nõutava asjatundlikkuse, omades piisavat hulka turuandmeid ning pädevat inimressurssi.

 

Teine tegur millest võiks lähtuda on indiviidi ehk hindaja tööstiil ja põhjalikkus. Nagu kõigis ärisektorites, samuti ka hindamisvaldkonnas, on olulisel kohal hindaja isikuomadused ja suhtumine oma töösse. Antud tegurid mõjutavad hindamisprotsessi kvaliteeti ehk kuidas hindaja andmeid kogub, analüüsib ja esitab.

 

Lisaks sellele omab hindaja peale igat hindamisprotsessi piisaval hulgal informatsiooni, et nõustada ärikinnisvara omaniku, kuidas tagada hinnatava vara kestlikkus tulevikus ning anda soovitusi kinnisvara kasutamise kohta lähtudes parima kasutuse ja kestlikkuse põhimõtetest. Samuti suudetakse peale hindamistoimingu läbiviimist arvutada hinnatava vara parenduste või osaliste rekonstrueerimiste mõju vara turuväärtusele ehk leida investeeringute optimaalne punkt.


TELLI HINDAMINE SIIT

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, Aleksander Puškini 28-202, 20307+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Valga esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?